Õigusnorm
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2016) |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
Üldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus kas isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele.
Üldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme kohustuslikkus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine.
Formaalse määratletuse aspektist iseloomustavad õigusnorme loogilise struktuuri ning erilise normikeele kasutamine.
Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele:
- Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine.
- Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile.
- Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.
Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt:
- Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse
- Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
- Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.
Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse:
- Määratletud hüpotees, näitab täpselt normi kehtivuse piirid
- Suhteliselt määratud hüpotees, näitab samuti normikehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi
- Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt
Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul.
Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab, kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab käitumist lähemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Määratlusastme järgi jagunevad dispositsioonid määratud, suhteliselt määratud ja alternatiivseteks. Absoluutselt on määratud dispositsioon on see, mis annab täpselt hooldeõigused ja kohustused. Suhteliselt määratud dispositsioon võimaldab seadusandja kehtestatud üldistes raamides oma kohustusi täpsustada. Alternatiivne dispositsioon võimaldab subjektil valida kahe või enama käitumise vahel.
Sanktsioonid näitavad mõjuvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi. Eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke ja distsiplinaarkaristussanktsioone. Sanktsioonid jagunevad määratletud, suhteliselt määratletud ja alternatiivseteks sanktsioonideks. Määratletud sanktsioonides on õigusvahend määratletud on antud ilma igasuguste muude võimalusteta. Suhteliselt määratletud sanktsioonil on antud sanktsiooni maksimum- ja miinimumpiirid. Alternatiivsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel. Kumulatiivsed sanktsioonid võimaldavad mitut sanktsiooni kohaldada üheaegselt. Määratlemata sanktsiooni sisu ei ole määratud.
Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele regulatiivseteks ja kaitsvateks. Regulatiivsed on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele, annavad suhtest osavõtjale õigused ja kohustused, neid võib nimetada ka õigust kehtestavateks. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad, nad reguleerivad riiklike kaitsevahendite kasutamist.
Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Toimub inimeste käitumise hindamine erinevateks kategooriateks. Moraal kujunes välja koos õigusega. Moraalireeglid saavad käitumist reguleerivaks jõuks, kui nad on saanud siseveendumuseks.