Ülalpidamiskohustus

Ülalpidamiskohustus on perekonnaseadusest lähtuv kohustus elatada sugulast või abikaasat. Sugulase ülalpidamise kohustus on nt. vanemal alaealise lapse, täisealisel lapsel vanema, vanavanemal lapselapse suhtes.^[1] 2022. aasta aprillis vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt ei ole enam lapselaps kohustatud vanavanemat ülal pidama.^[2]

Ülalpidamise saamiseks on õigustatud:

1) alaealine laps;

2) laps, kes täisealisena omandab haridust põhi-, kesk-, kutse- või ülikoolis kuni 21. eluaastani;

3) muu majanduslikes raskustes sugulane, kes ei suuda ennast ise ülal pidada.^[3]

Ülalpidamiskohustus laieneb täisealistele esimese astme ülenejatele ja alanejatele.^[4] Ülenejad sugulased on vanemad ja alanejad sugulased on lapsed.^[5]

Ülalpidamiskohustus täidetakse järgnevas järjekorras:

1) abikaasa (sh lahutatud abikaasa);

2) täisealine laps;

3) täisealine lapselaps;

4) vanem;

5) vanavanem.^[6]

Ülalpidamise ulatus kujuneb ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja tavapärast elukorraldust arvestades.^[7] Ülalpidamine seisneb eelkõige raha perioodilises maksmises.^[8] Ülalpidamiseks kohustatud isik saab ammendaval põhjusel taotleda õigust ülalpidamiskohustust täita teisel viisil, seda kas osapoolte kokkuleppel või kohtuotsusega.^[9] Elatist makstakse järgmise kuu eest ette.^[10] Kuutoetus ühe lapse kohta peab olema suurem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.^[11]

Vanem ja laps

Kui vanemal ei ole abikaasat või kui abikaasa ei ole suuteline ülalpidamist andma, siis on võimalik last (18-aastane) elatist maksma kohustada.^[12] Seejuures on piisava aluse korral ^[13] lapsel õigus nõuda, et kohus peab ta vanema ülalpidamiskohustusest täielikult vabastama.^[14] Alaealise lapse ülalpidamiskohustus on võrdselt jagatud tema vanemate vahel. Alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist võrdselt abikaasaga ja mõningal juhul ka lahutatud abikaasaga.^[15]

(Lahutatud) abikaasa

Abikaasadel on vastastikune kohustus perekonda ülal pidada.^[16] Kui abikaasad elavad eraldi, peab üks abikaasadest teise abikaasa esmatasandi vajaduste katmiseks tegema regulaarseid makseid, välja arvatud juhul, kui lahus elav abikaasa suudab end ise elatada või kui eraldi elamise on tinginud tema enda käitumine.^[17] Lahutatud abikaasa on õigustatud saama teiselt abikaasalt ülalpidamist juhul, kui ta ei suuda kas oma vanuse või oma tervisliku seisundi tõttu lahutuse järel ennast ise ülal pidada ja selline abivajadus oli olemas abielu lahutamise ajaks.^[18]

Ühist last kasvatav vanem

Teisel vanemal on kohustus ühise lapse eest hoolitsevat vanemat ülal pidada 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast lapse sündi. Olukorras, kus emal ei ole rasedusest või sünnitusest tingitud komplikatsioonide tõttu võimalik end ise elatada, peab isa teda kuni paranemiseni ülal pidama. Sama kohustus on teisel vanemal juhul, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik elatist teenida. Ülalpidamiskohustus algab neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb kolme aasta täitumisel pärast lapse sündi.^[19]