Üliõpilane

Eberhard Krausi sulejoonistus Tartu üliõpilaselust 19. sajandil

Üliõpilane (sõna "tudeng" on argikeelne[1]) on ülikoolis või muus kõrgkoolis õppiv inimene.

Üliõpilaseks saadakse immatrikuleerimise kaudu ja üliõpilaseks olemine lõpeb ülikooli või muu kõrgkooli lõpetamise tõttu või muul põhjusel eksmatrikuleerimisel.

Majanduslik haavatavus

[muuda | muuda lähteteksti]

Üliõpilased on alati olnud üks haavatavamaid gruppe majanduslikult rasketel aegadel, kuna üliõpilane on üleminekufaasis iseseisva elu peale – paljud üliõpilased peavad hakkama ennast ise ülal pidama, kuid on sealjuures ka õpilased, mistõttu pole neil eriti palju aega ja võimalusi tööl käia.[2] Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaste küsitlus näitas vastavaid raskusi 1921. aastal ja ka sada aastat hiljem, vaatamata 2013. aastal toimunud kõrgharidusreformile, pole kõrgkooli astunute osakaal erinevate sotsiaalsete rühmade hulgas muutunud, ehk raskematest tingimustest pärit õpilastel ei lihtsustunud kõrgharidusele ligipääs.[3][4]

  1. Märksõna "tudeng" Eesti õigekeelsussõnaraamatus ÕS 2018. Vaadatud 24.08.2024.
  2. "Pilk üliõpilaste majanduslikule olukorrale 1921. aastal". Rahvusarhiivi ajaveeb. Vaadatud 22. augustil 2023.
  3. ERR, Karin Koppel, Hannes Sarv | (23. oktoober 2019). "Audit: mitu kõrgharidusreformi eesmärki pole täitunud". ERR. Vaadatud 22. augustil 2023.
  4. "Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" (PDF). Arenguseire Keskus. 2022. Vaadatud 22.08.2023.