1632
◄ | 16. sajand | 17. sajand | 18. sajand | ►
◄ | 1600. aastad | 1610. aastad | 1620. aastad | 1630. aastad | 1640. aastad | 1650. aastad | 1660. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1628 | 1629 | 1630 | 1631 | 1632 | 1633 | 1634 | 1635 | 1636 | ► | ►►
1632. aasta (MDCXXXII) oli 17. sajandi 32. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 15. aprill – Kolmekümneaastane sõda: Rootsi-Saksi armee võitis Raini lahingus Katoliikliku Liiga armeed. Lahingus sai surmavalt haavata Katoliikliku Liiga vägede juht Johann T'Serclaes von Tilly.
- 16. november (vkj 6. november) – Toimus Lützeni lahing Rootsi-Saksimaa ühendvägede ning Saksa-Rooma keisririigi-Katoliikliku Liiga vägede vahel. Lahingu sai Rootsi kuningas Gustav II Adolf surmavalt haavata.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 20/30. aprill – immatrikuleeriti esimene Tartu ülikooli üliõpilane, Benedictus Baazius.
- 10. juuli (vkj 30. juuni) – Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kes samal ajal sõdis Saksamaal Nürnbergi all, allkirjastas Tartu ülikooli asutamisüriku.[1]
- 25. oktoober – piduliku aktusega avati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana). Sel ajal Rootsis kasutatava juliuse kalendri järgi toimus see 15. oktoobril.
- Hakkas ilmuma Heinrich Stahli "Hand- und Hausbuch", mis oli mõeldud kirikuõpetajatele, ja sisaldas paralleelselt eesti ja saksakeelset teksti.[2]
- Pandi kirja esimesed loitsud[3].
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 29. august – John Locke, inglise filosoof
- 24. oktoober – Antoni van Leeuwenhoek, hollandi mikrobioloog
- 30. oktoober – Christopher Wren, inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane
- 24. november – Baruch de Spinoza, hollandi filosoof
- 17. detsember – Anthony Wood, inglise antikvaar
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 30. aprill – Zygmunt III, Poola (1587–1632) ja Rootsi (1592–1599) kuningas
- 16. november – Gustav II Adolf, Rootsi kuningas
- 29. november – Friedrich V, Pfalzi kuurvürst
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tartu Ülikooli lugu". Tartu Ülikool. Vaadatud 10.7.2017
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 78
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 148