Aegna Komandantuur

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Aegna Komandantuur (ka Aegna Saare Komandantuur) oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Aegnal ja Viimsi poolsaarel asunud patareid ja kitsarööpmeline raudteeliin Aegnal.

Aegna saarel asunud Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 15 laskemoonalaod õhiti ning rannakaitsepatarei lõhuti veebruaris 1918, kui bolševikud pidid sakslaste pealetungi kartusel Eestist lahkuma, puruks peksti ohvitseride eluruume ja süüdati sõdurite barakke. 1918. aasta 13. novembril asuti saarel patareisid taastama ning 1. maiks 1919 oli osa patareid lahingukõlblikuks taastatud.^[1] Aegna Ohvitseride kasiino hoone,^[2] mis on ehitatud arvatavasti 1914. aasta paiku, taastati 1920. aastatel, ja põhjalikumalt ehitati ümber 1930. aastatel.

Aegnal asunud suurtükipatarei allus algselt Kaitseliidu Tallinna Kindluse rannakaitse divisjonile ja hiljem 25. detsembril moodustatud 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjonile, divisjoni ülem Eduard Aindt. 1919. aasta veebruarist kuulus divisjoni rannapatareide osakonda.

Merejõudude juhataja päevakäsuga nr 1641 31. oktoobrist 1919 kästi patareid nimetada järgmiselt:

• Aegna saare patarei nr 1 (IV-12"/305 mm) – rannapatarei nr 1, Aegna saare kirdeosas (endine Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsepatarei nr 15)
• Aegna saare patarei nr 2 (II-6"/152 mm Canet' suurtükki) – rannapatarei nr 2, Aegna saare kirdeosas. Rannapatarei nr 2 koosnes esialgu kahest 152 mm (6 tollisest) Canet' kahurist, mis pärinesid Venemaa keiserliku mereväe soomuslaevalt Slava.
• Aegna saare patarei nr 3 (IV-5,1"/130 mm Vickersi suurtükki^[3]) – rannapatarei nr 3 (endine Peeter Suure merekindluse peapositsioon rannakaitsepatarei nr 14)

Komandantuuri koosseisu kuulus 335 meest. Tsiviilelanikkond asustati saarelt 1922. aastal Kräsulile ja Viimsi poolsaarele.

Aegna saarel asus kokku viis patareid: 305 mm, 152 mm ja 130 mm rannapatarei ning kaks väikesekaliibrilist dessandi- ja õhutõrjepatareid. Lisaks 1927. aastal Aegna komandantuurile allutatud, Viimsi poolsaarel paiknenud kolm rannapatareid.^[4]

1. septembril 1939^[5] oli merekindluste Aegna komandantuuris:

• Rannapatarei nr 1 (IV-305 mm), Aegna saare kirdeosas. Patarei õhiti 1941. augustis.^[6]
• Rannapatarei nr 2 (IV-6"/152 mm Canet' suurtükki), Aegna saare kirdeosas. Rannapatarei nr 2 koosnes esialgu kahest 152 mm (6 tollisest) Canet’ kahurist, mis pärinesid Venemaa keiserliku mereväe soomuslaevalt Slava, millele lisandusid 1923. aastal kaks samatüübilist suurtükki endisest Meriküla patareist. 1920. aastate lõpus muudeti patarei õppepatareiks.
• Rannapatarei nr 3 (IV-130 mm),^[7] Aegna saare läänekaldal. Õhiti Punaarmee Aegna garnisoni lahkumisel 29. augustil 1941. aastal.^[8]
• Rannapatarei (õhutõrje patarei) nr 10 (1925-1930 75 mm ja alates 1930. aastast 37 mm), Aegnal
• Rannapatarei (dessanditõrje patarei) nr 14 (IV-76 mm), Aegnal
• Rannapatarei nr 11 (IV-6"/152 mm Canet kahurit),^[9] Viimsi poolsaarel Tammneeme ja Randvere vahel.^[10] Rannapatarei nr 11 II-4"/102 mm kahurid asendati 1936. aastal nelja 6"/152 mm Canet kahuriga, rannapatarei nr 11 nimetati aastast 1939 rannapatarei nr 15.
• Rannapatarei nr 7 (III-4,7"/120 mm), Miidurannas (endine Peeter Suure merekindluse peapositsioon rannakaitsepatarei nr 13 asukohal)
• Rannapatarei nr 8 (IV-5,9"/150 mm), Leppneeme lähedal

• 14. november – 16. november 1918 leitnant Moritz Mahlstein
• 16. november 1918 – 30. juuli 1919 leitnant Johannes Paulson
  • 1. detsember 1918 – 27. jaanuar 1919 lipnik August Aron
• 30. juuli 1919 – 24. jaanuar 1921 leitnant Ernst Kogger
• 24. jaanuar – 30. märts 1921 kapten August Suurkivi
• 30. märts 1921 – 1. märts 1925 kapten Oskar Petsold
• 1. märts 1925 – 23. detsember 1927 major Jaan Taadler
• 23. detsember 1927 – 15. aprill 1934 kolonelleitnant Karl Aleksander Freimann
• 15. aprill 1934 – 15. märts 1940 kaptenleitnant Otto Kivima
• 15. märts – 5. august 1940 kaptenmajor Jaan Põder

• 1924 rajati rannapatarei nr 2 (saare põhjaosas)
• 1924 rajati helgijaam nr 2^[11] (Eerikneemel)
• 1927 rajati Tallinna rannikukaitse keskjuhtimiskeskus^[12] (Eerikneemest lõunas)
• 1927 rajati dessandi- ja õhutõrjepatarei nr 10 (Külalahe kohal)
• 1930. aastatel ehitati Aegna elektrijaam (Kalavälja tee 2)
• 1914 ja 1930. aastatel ehitati keskkasarm^[13] (Tagamaa tee 14)
• 1936 rajati dessanditõrje patarei nr 14 põhjapositsioon^[14] (lääneosas, patareist nr 10 loodes)
• 1936 rajati dessanditõrje patarei nr 14 lõunapositsioon (patareist nr 10 lõunas)^[15]

6. septembril 1940 võeti endised Eesti merekindluste patareid Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku koosseisu ning komandantuuride põhjal moodustati Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse kaks divisjoni. Naissaarel ja Suurupil paiknenud patareidest moodustati 96. üksik rannakaitse suurtükidivisjon ja Viimsi poolsaarel paiknenud Miiduranna ja Tammneeme patareid hakkasid need kuuluma koos Aegna patareidega 94. üksikusse rannakaitse suurtükidivisjoni.

• Rannakaitsepatarei nr 14 (hilisem rannakaitsepatarei nr 3) Aegna saare läänerannikul
• Rannakaitsepatarei nr 15 (hilisem rannakaitsepatarei nr 1) Aegna saare loodeosas
• Naissaare Komandantuur‎
• Suuropi Komandantuur

• Mati Õun. "Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940". Tammiskilp. Tallinn 2001

• Mikk Maasikrand, Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal. Tartu: Tartu Ülikool, lk 26-30
• Robert Nerman, Vabadussõja sündmused Aegna saarel, Viimsi Teataja, 25. jaanuar 2008