Ahti

See artikkel on soome jumalusest; Eesti Mereväe abilaeva kohta vaata artiklit Ahti A431; suurtükipaadi kohta vaata artiklit Ahti (suurtükipaat); eesnime kohta vaata Ahti (eesnimi)

Ahti, ka Ahto, on Soome mütoloogias mere- ja kalapüügijumal, keda kujutatakse samblast habemega mehena.

Ahti on merejumalanna Vellamo abikaasa ja nad elavad Ahtolas veealuses lossis.

Soome mõjul on F.R.Kreutzwald korra "Kalevipojas" nime Ahti tarvitanud. Teda on mainitud eepose kuueteistkümnendas loos (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak.), kui Kalevipoeg räägib veekogudest läbi kõndimisest:

Eks ma tunne nende teesid,

Pikkusmõõdul piirisida,

Lainte langu laiusida,

Salapeidul sügavusi,

Ahti poja haudasida?

Kirjanik on pärast seletanud: Ahti esineb eesti ennemuistsetes juttudes, kuid on tingimata Soome jumalus. Samas ei ole ta Eestis mitte võõras. Ühes rahvalaulus on sõnad: "Vesi võttis vennikese, Ahti kattis armukese."

Veel nimetatakse Eestis vee õõnestatud sügavaid kohti, jõgesid ja järvi Ahti haudadeks. Ka mõnel Eesti kohanimel võib olla seos Ahtiga, näiteks Sagadis asub Ahi sadam, Lõuna-Eestis paikneb mitu Ahijärve ja Ahimaa.

v r "Kalevala"
Üleloomulikud olendid	Ahti Antero Vipunen Iku-Turso Ilmatar Hiisi Mielikki Nyyrikki Tapio Tellervo Tuoni Tuonetar Tuoni poeg Tuoni tütred Ukko Vellamo Valutar Päivatar ja Kuutar
Tegelased	Aino Joukahainen Kalervo Kullervo Kyllikki Lemminkäinen Lokka Marjatta Põhjala emand (Louhi) Põhjala isand Põhjala tütred Sampsa Pellervoinen Ilmarinen Tiera Untamo Väinämöinen
Loomad	Hiie hirv Kokko Suur haug Suur härg Tuone luik
Kohad	Ahtola Alue järv Kaleva Põhjala (Sariola) Päevala Tuonela
Asjad ja mõisted	Sampo Suur tamm Kantele Kuldnaine Tuli Üheksa tõve
Muu	Elias Lönnrot Kalevala-mõõt Kalevalamõõduline luule Kalevala mälestusmärk Kalevala päev Kalevala Selts Kanteletar Runolaulik Viena runokülad