Aime Pärnakivi
Aime Pärnakivi (kuni 1937 Jurn; kuni 1956 Allikvee; 5. juulil 1935 Nuia alevik, Karksi kihelkond, Pärnumaa) on eesti bibliograaf ja spordiajaloolane.
Ta lõpetas 1954. aastal Viljandi Pedagoogilise Kooli ja 1959. aastal Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogunduse ja bibliograafia erialal.
Pärast seda töötas ta 1963. aastani sealsamas, esialgu laborandi, hiljem vanemlaborandina. 1963–1967 töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus, algul osakonnajuhatajana, hiljem peabibliograafina. Eesti Spordimuuseumis töötas ta alates selle loomisest 1967. aastal kuni aastani 2016 mil läks pensionile.
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1989 Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2003 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia (Eesti Spordimuuseumi vaimne ema selle loomisest alates, peavarahoidjana alusepanija mõtestatud ja süsteemsele tegevusele muuseumi kogude kujundamises)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa oli jooksja Hubert Pärnakivi.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Biograafia ESBL-is
- Priit Rajalo. "Muuseumihaldja rasked ajad lahenevad iseenesest". Tartu Postimees, 22. jaanuar 2004
- Aime Jõgi. "Tartlase juubel: spordiajalootundja Aime Pärnakivi tähistab juubelit kahte moodi". Postimees, 2. juuli 2015