Ajutise Valitsuse korrakaitse

Ajutise Valitsuse korrakaitse aluseks oli 6. märtsil 1917 (vkj) Venemaa Ajutise Valitsuse korraldusega pärast Venemaa Keisririigi sandarmikorpuse ja 10. märtsil vkj Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu likvideerimist moodustatud rahvamiilits.

17. aprillil (vkj) 1917 kuulutas Venemaa Ajutine Valitsus välja määrused "Miilitsa põhimäärus" (“Об утверждении милиции”) ja "Miilitsa ajutine tegevusjuhend" (“Временное положение о милиции”)^[1]

Kubermangupiires vastutas korrakaitse eest Ajutise Valitsuse määratud Autonoomse Eestimaa kubermangu Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poska, kohalikes omavalitsustes allus uus miilits kohalikule omavalitsusele ning miilitsa ülemaks oli linnapea või maavalitsuse ülem, kes valis endale abilised, kelleks võisid olla vähemalt 21-aastased kodanikud, kes ei olnud eeluurimise või kohtu all ning ei olnud kuritahtlikud võlgnikud^[2].

Vene Ajutise Valitsuse määrusega miilitsa asutamise kohta, määratleti miilitsaasutuste koosseis: maakonna ja linna miilitsaülemad, kellele allusid nende abid, jaoskonna miilitsaülemad nende abidega ja vanemmilitsionäärid ning militsionäärid. Jaoskondade ülematele allusid otseselt nende abid, vanemmilitsionäärid ja militsionäärid, vanemmilitsionääridele allusid militsionäärid. Maakonna ja linna miilitsaülematel oli kantselei eesotsas sekretäriga, käskjalad, arestimaja ja arhiiv; jaoskonna miilitsaülematel oli kantselei ja arestimaja. Nähti ette asutada valitsuse miilitsainspektorite ametid miilitsaasutuste tegevuse revideerimiseks. Miilits kui riigivõimu täidesaatev organ allus siseministeeriumile. Miilitsaülemad allutati otseselt maakonna ja linna omavalitsustele^[3].

Miilitsaasutuste ülesanneteks olid:

• võtta tarvitusele abinõud korra ja seaduserikkumiste lõpetamiseks;
• täita kõiki valitsuse ja omavalitsuste seaduslikke nõudmisi;
• teatada elanikele võimude määrustest ja teadaannetest;
• anda välja tõendeid ja tunnistusi;
• valvata avalikes kohtades korra järele;
• abistada õnnetuste puhul;
• abistada kohut ja sõjaväeametkonda;
• juhinduda teadete kogumisel senistest seadustest;
• koostada korrarikkumiste kohta protokolle;
• vajaduse korral vahistada korra- ja seaduste rikkujaid.

 Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918-1940)

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Tallinnas Eesti riiklik iseseisvus. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud Saksa okupatsioon. Sakslased ei tunnistanud Eesti riiklikku iseseisvust ja Eesti Ajutine Valitsus oli sunnitud minema põranda alla. Kui Esimene maailmasõda lõppes, sai Eesti Ajutine Valitsus võimuohjad enda kätte. 11. novembril asutati iseseisvuse kaitsmiseks rahva omakaitseorganisatsioon Kaitseliit. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle, seda päeva 12. november 1918. aastal loetakse ka Eesti politsei asutamise päevaks.