Antaios

See artikkel räägib gigandist; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Antaios (täpsustus).

Antaios (berberi Änti) oli berberi ja vanakreeka mütoloogias gigant, Poseidoni ja Gaia (Maa) poeg.

Antaios elas Liibüas. Ta sundis kõiki, kes tema maale tulid, endaga elu ja surma peale maadlema. Kui ta võitluses alla jäi ja maha paisati, sai ta oma ema (maad) puudutades iga kord uut jõudu. Oma ohvrite kolpadega ehtis ta Poseidoni templi katust.

Herakles sattus Antaiosega kokku, kui läks tooma hesperiidide õunu, mis oli tema 11. vägitöö. Ta tõstis Antaiose maast üles ja kägistas ära.

Berberi mütoloogia järgi oli Antaiosel naine Tinga (Tinge, Tingis). Herakles sigitas enne lahkumist temaga poja Sufaxi. Sufax asutas Tangeri ja nimetas selle oma ema järgi. Tema enda järgi on nimetatud Sfax. Sufaxi pojast Diodorosest põlvnevaks lugesid end paljud berberi kuningad. Plutarchose sõnul olevat see legend välja mõeldud selleks, et näidata Numiidia kuninga Juba II kuninglikku päritolu.

Antaiost kujutavad paljud antiiksed vaasimaalid (Euphroniose krateer Louvre'is) ja skulptuurid ning Baldung Grieni, Tiepolo ja Tintoretto maalid.

Dante "Jumalikus komöödias" valvab Antaios Põrgu üheksandat sfääri. Iiri poeet Seamus Heaney on kirjutanud temanimelise poeemi. On ka Antaiose-nimelisi koomiksiraamatuid.