Ants Jõgi

Ants Jõgi (25. juuli (vkj)/ 6. august 1892 Viljandi vald, Viljandi kihelkond^[1] – 19. veebruar 1983 Tallinn) oli eesti näitleja.

Ta õppis Holstre vallakoolis ja Viljandis Karl Wilhelmsoni eraalgkoolis, käis Karl Jungholzi näitemängukursustel. Aastatel 1910–1915 töötas ta kingsepana.

Aastatel 1915–1918 teenis ta tsaari- ja Punaarmees.

Ta alustas lavateed 1911. aastal Keilas Karl Vasko teatritrupis ja 1914. aastal Viljandis Koidu seltsis.

Aastatel 1920–1921 töötas ta Ugalas (olles üks teatri asutajaid), 1921–1949 Estonia teatris ja 1949–1977 Draamateatris.

• 1921 August Kitzberg "Püve talus" (Juhan ja Kamaküla Endrik)
• 1922 George Bernard Shaw "Androkles ja lõvi" (Androkles)
• 1922 August Kitzberg "Enne kukke ja koitu" (Vaida Jaan)
• 1923 William Shakespeare "Hamlet" (II hauakaevaja)
• 1923 Nikolai Gogol "Revident" (Ossip)
• 1923 Romain Rolland "Danton" (kindral Vestermann)
• 1924 Mait Metsanurk "Vagade elu" (Madis)
• 1924 August Kitzberg "Kauka jumal" (Masa Ants)
• 1929 William Shakespeare "Torm" (Caliban)
• 1936 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Jüri Tomusk)
• 1936 Juhan Kunder "Kroonu onu" (Jõepere Madis)
• 1937 William Shakespeare "Suveöö unenägu" (Flute)
• 1938 Tammsaare/Andres Särev "Andres ja Pearu (Juss)
• 1942 Albert Kivikas/August Annist "Nimed marmortahvlil" (vana Ahas)
• 1944 Lydia Koidula "Säärane mulk" (Kure Aadu)
• 1951 Aadu Hint/Andres Särev "Tuuline rand" (Tanel Õige)
• 1955 Aadu Hint/Andres Särev "Kaugatoma kuningas" (Jaan Varblane)
• 1955 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis" (Kohv ja Trumli-Sass)
• 1958 Bertolt Brecht "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (Armetu mees)

Esimese filmirolli tegi Jõgi 1924. aastal režissöör Valter Palmi filmis "Mineviku varjud", kehastades nõdrameelset Ullot.

Ta on mänginud veel mängufilmides "Valgus Koordis" (1951), "Tagahoovis" (1956), "Pöördel" (1957), "Veealused karid" (1959), "Vallatud kurvid" (1959), "Ohtlikud kurvid" (1961), "Juhuslik kohtumine" (1961), "Ühe katuse all" (1962), "Jäljed" (1963), "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964), "Kirjad Sõgedate külast" (1966), "Viini postmark" (1967), "Keskpäevane praam" (1967), "Mehed ei nuta" (telemängufilm, 1968), "Hullumeelsus" (1968), "Tuulevaikus" (1970), "Kolme katku vahel" (telemängufilm, 1970), "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (I ja II, 1975), "Surma hinda küsi surnutelt" (1977), "Aeg maha!" (telemängufilm, 1975), "Suvi" (1976), "Õpetaja" (1979) ja "Jõulud Vigalas" (1980). ^[2]

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

• 1975 Eesti NSV teeneline kunstnik

• Nikolai Kraus. "Näitleja Ants Jõgi". Tallinn 1972
• Leida Laius on teinud Ants Jõgist portreefilmi „Jäljed lumel" (1978)^[1]
• Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000

• "Jõgi, Ants" (Eesti entsüklopeedia veebiversioonis)
• Haud Tallinna Metsakalmistul