Arengukoostöö

Arengukoostöö all mõeldakse tavaliselt doonorite antavat majanduslikku või materiaalset toetust arenguriikidele. Erinevalt arenguabist peaks arengukoostöö toimuma partnerluse korras, põhilise eesmärgiga võidelda ühiselt vaesuse vastu. Tavaliselt on arengukoostöö eesmärk heaolu, infrastruktuuri ja tervishoiu ning koolitus- ja töövõimaluste parandamine.

Erinevalt humanitaar- või hädaabist eeldatakse, et arengukoostöö parandab arengumaade olukorda pikema aja vältel. Arengukoostööd tehakse nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras. Sellest tulenevalt jaotatakse arengukoostöö kaheks:

• kahepoolne arengukoostöö – arenguabi, mida doonorriik või doonorriigid koostöös annavad abisaajariigile või mida doonorriik annab sihtotstarbeliselt rahvusvahelise abiorganisatsiooni kaudu;
• mitmepoolne arengukoostöö – arenguabi, mida abisaajariigile soetavad rahvusvahelised organisatsioonid.^[1]

Eesti jaoks on arengukoostööpoliitika kujundamisel kõige olulisimaks foorumiks Euroopa Liit. Alates 2006. aastast suunatakse suurem osa Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi ressurssidest (80% 2006. a) Euroopa Liidu eelarvesse. Lisaks mõjutavad Eesti arengukoostööd olulisel määral ka ELi eesmärgid ja strateegiad. Seetõttu peab AKÜ vajalikuks, et Eesti ametkonnad omandaksid Euroopa tasandil kindlama positsiooni.

Euroopa Liidu arengukoostöö eesmärgiks on seatud arengumaade tõrgeteta ja järkjärguline integreerumine maailmamajandusse ning eelkõige ebasoodsaimas olukorras olevate arengumaade püsiva majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine, aidates kaasa demokraatia ja õigusriigi arendamisele ja tugevdamisele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele.

Euroopa Liit on lubanud suurendada oma välisabi, parandades ühtlasi selle kvaliteeti ja tõhusust. Neid arenguid tuleks jälgida mitte ainult liikmesriikide tasandil, vaid ka komisjoni pool eraldatava abi puhul, mille puhul on ette heidetud, et see ei ole keskendu piisavalt vaesusele.^[2]

Eesti on arengukoostöö kui ühe välispoliitika valdkonnaga tegelenud alates 1998. aastast, mil Eesti Vabariigi Valitsuse reservist eraldati esimest korda vahendid arengukoostöö rahastamiseks. Eesti arengukoostöö sai alguse soovist aidata reformikogemuste jagamise kaudu üleminekumajandusega riikidel toime tulla eelseisvate arenguväljakutsetega. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ja heaolu kasvule.^[1] Täna on Eesti südameasjaks aidata kaasa Afganistani, Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene arengule, aga koostööd tehakse ka teiste riikidega.

Eesti arengukoostöö poliitika lähtub suures osas kahest dokumendist: "Eesti arengukoostöö põhimõtted" (kinnitatud Riigikogus 2003. aasta jaanuaris) ning "Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011–2015". Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava toob Eesti peamise eesmärgina esile ülemaailmse vaesuse vähendamise ja üldeesmärgina ÜRO aastatuhande arengueesmärkide (ik. Millennium Development Goals, MDGs) saavutamise. Riigi tasandil koordineerib arengupoliitikat välisministeerium ja valdkonnas tegutsevaid või sellest huvituvaid Eesti kodanikuühendusi koondab Arengukoostöö Ümarlaud. Suure osa arengukoostöösse minevast rahalisest abist suunab Eesti Euroopa Liitu, mille kaudu rahastatakse rahvusvahelisi projekte paljudes riikides. Samuti vahendab Eesti osa arenguabist läbi siinsete, Euroopa Liidu ja ÜRO süsteemi kuuluvate organisatsioonide.^[3]

• Moraalne põhjus – Eesti on viimase kümnendi jooksul rahvusvaheliste doonorite toel kiiresti arenenud ning meie, nagu iga teise eduka riigi moraalne kohustus on võimaldada sama ka meist vähem arenenud riikidele.
• Poliitiline põhjus – arengukoostöö aitab arendada suhteid doonor- ja sihtriikidega ning saavutada välispoliitilisi eesmärke.
• Majanduslik põhjus – sihtriikide majanduse tugevnemine laiendab Eesti võimalike kaubanduspartnerite ringi ja tugevdab rahvusvahelist majandusarengut.
• Kultuuriline põhjus – arengukoostöö aitab tutvustada Eesti riiki ja kultuuri ning edendab sidemeid teiste põlis- ja hõimurahvastega, et aidata kaasa nende arengule.^[4]

Eesti arengukoostöö üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Eesti arengukoostöö eesmärgid tegevusvaldkonniti on järgmised:

1. kvaliteetse hariduse toetamine;
2. tervishoiu arendamise toetamine;
3. rahu ja stabiilsuse kindlustamine;
4. demokraatia arengu toetamine, hea valitsemistava juurutamine ning inimõiguste tagamine;
5. majandusarengu edendamine;
6. keskkonnasäästliku arengu soodustamine;
7. Eesti avalikkuse, eriti noorte teadlikkuse suurendamine arengukoostööst ja humanitaarabist ning üleilmsetest arenguprobleemidest.^[5]

Humanitaarabi on abi, mille eesmärgiks on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine, samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks; Humanitaarabi antakse olukorras, kus kohalikud abiandjad on juba ülekoormatud, võimetud või ei soovi tegutseda. Humanitaarabi osutamisel lähtutakse abivajava riigi, territooriumi, ühenduse, režiimi, rühmituse või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest. Humanitaarabi on inimestevahelise universaalse solidaarsuse väljendusvorm ja moraalne kohustus. 

Kui arengukoostöö on aeglane protsess, mida võivad mõjutada poliitilised ja majanduslikud huvid ja mille eesmärgiks on saavutada sellised pikaajalised muudatused nagu vaesuse vähendamine ja arengumaade majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamine, siis humanitaarabi on kiireloomuline ja üldjuhul lühiajaline. "Humanitaarabi erineb teistest abiliikidest selle poolest, et tema ainsaks eesmärgiks on osutada hädaabi elude päästmiseks ja kaitsemiseks ning inimkannatuste ennetamiseks ja leevendamiseks vastavalt vajadusele olukorras, kus kohalikud abiandjad on juba ülekoormatud, võimetud või ei soovi tegutseda. Inimelude päästmise seisukohalt on kõige tähtsam valmisolek ja reageerimine kohalikul tasandil. Kuigi humanitaarabi käsitlevad põhimõtted ja eeskirjad erinevad muud liiki abi põhimõtetest, peab siiski olema tagatud nende kooskõla muude tegevusvahenditega, eelkõige kriisijuhtimise ja arengukoostööd käsitlevate vahenditega."

Humanitaarabi ja arengukoostöö on omavahel tihedalt seotud. Katastroofide ja kriiside tõttu hävinenu taastamisest on eluolu üldise parandamiseni vaid väike samm ja seega on oluline nende abinõude omavaheline kooskõlastamine. Seega tuleb abi planeerimisel arvestada kogu katastroofitsükliga: ennetamise, valmisoleku, reageerimise ja katastroofijärgse taastamisega.^[6]

Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) on avalikes huvides tegutsev arengukoostööst huvitatud ja selle valdkonnaga tegelevate organisatsioonide vabatahtlik ühendus. AKÜ põhieesmärgiks on arengukoostöö alase poliitika tõhustamine, praktiline edendamine ja avalikkuse teavitamine arengukoostöö eesmärkidest ning selle osalemise võimalustest. AKÜ liikmeskonda kuulub 22 arengukoostöö ja maailmaharidusega tegelevat organisatsiooni. Nende eesmärkide saavutamiseks osaleb AKÜ aktiivselt Eesti riikliku arengukoostöö poliitika protsessides ning mõjutab üleeuroopalises võrgustikus CONCORD osalemise kaudu ka Euroopa Liidu arengukoostöö poliitikat. Avalikkuse teavitamiseks korraldab AKÜ üritusi ja kampaaniaid, millest olulisim on iga-aastane kogupereüritus "Maailmapäev". Lisaks annab AKÜ välja trükiseid ning haldab arengukoostöö infoväravat TERVEILM.NET. Koostöövõrgustikuna on AKÜ oluliseks ülesandeks teabe vahendamine ning koostöö valdkonnas tegevate organisatsioonide, indiviidide ja võrgustikega Eestis ja mujal maailmas.^[7]

• Aastatuhande arengueesmärgid
• Abiarhitektuur
• Arengukoostöö Ümarlaud
• Doha arenguvoor
• Euroopa Arengufond
• Kaubandusabi
• Aasia ja Euroopa koostööfoorum
• Mitmepoolne arengukoostöö
• Maailmaharidus
• Kahepoolne arengukoostöö
• CONCORD
• Komplekskriis
• Ühine humanitaaroperatsioonide plaan
• Kobarlõime
• CMCoord
• CARDS
• CARE
• Pekingi deklaratsioon
• Euroopa Liidu arengukoostöö
• OECD

• ELi arenguabi Euroopa arenguaasta kodulehel
• Arengukoostöö ja humanitaarabi Eesti välisministeeriumi kodulehel
• [1] MTÜ Mondo kodulehel