Arheoloogilised väljakaevamised
 | See artikkel räägib arheoloogia mõistest; Jaan Krossi teose kohta vaata artiklit Väljakaevamised (Kross) |
Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.[1]
Kaevamiste läbiviimine
[muuda | muuda lähteteksti]
Arheoloogid huvituvad kõigist kunagise inimtegvuse jälgedest ja nii viiakse uurimistöid läbi erinevates paikades – näiteks nii asulates, linnustes, põldudel, kalmistutel, pühapaikades kui ka uppunud laevadel. Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse üldiselt kahel juhul – probleemkaevamised viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, näiteks ühe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust; päästekaevamised toimuvad siis, kui muistised jäävad ehitustele ette, näiteks maanteede rajamisel või hoonete ehitamisel.[2]
Väljakaevamised pole korratav protsess, sest sama ala ei saa kaevata kaks korda.[3] Seega on arheoloogia sageli tuntud kui hävitav teadus, kus vaatluse tegemiseks on vaja algsed tõendid hävitada. Selle probleemi leevendamiseks on kaevamisprotsessi ja selle tulemuste salvestamiseks võimalik kasutada väga täpseid digitaalseid meetodeid.[4]
Hiljem järelduste tegemiseks on oluline leidude konteksti jälgimine ja fikseerimine nii erinevate muististe vahel kui iga muistise sees. Näiteks maetute paiknemine kalmes, neile kaasapandud esemete hulk, tüüp ja paiknemine võivad matusekombestikust rääkida väga palju. Sellel põhjusel on keelatud muististe omavoliline kaevamine ning sealt leidude eemaldamine – nii kaob tervikpilt muistisest.[2]
Materjali säilitamine ja analüüsimine
[muuda | muuda lähteteksti]
Kaevamistel leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja pannakse kottidesse või karpidesse. Mõned leiud (näiteks metall- ja puuesemed) vajaduse korral konserveeritakse, mõned pannakse muuseumides näitusele.[2] Väljakaevamiste ja muu arheoloogilise uurimistööga kogutud informatsiooni põhjal kunagiste ühiskondade kohta järelduste tegemiseks leiud süstematiseeritakse, lokaliseeritakse, dateeritakse, kontekstualiseeritakse ja lõpuks tõlgendatakse.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ T. Hallik, 2009. Ajaloo mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 16
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Arheoloogilised väljakaevamised". Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koduleht. Vaadatud 16. veebruaril 2021.
- ↑ Philip Barker (1993). Techniques of archaeological excavation, 3. väljaanne. London: Batsford, ISBN 0-7134-7169-7
- ↑ Roosevelt; Cobb; Moss; Olson; Ünlüsoy (2015). Excavation is Mall:Strikethrough Digitization: Advances in Archaeological Practice. Ajakirjas: Journal of Field Archaeology, köide 40, väljaanne 3, leheküljed 325–346
- ↑ Valter Lang (2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatükk kogumikus: Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. Lk 13–15