Aseksuaalsus

See artikkel räägib aseksuaalsusest inimühiskonnas; mittesugulise paljunemise kohta looduses vaata artiklit mittesuguline paljunemine

Aseksuaalse uhkuse lipp

Aseksuaalsus on seksuaalse külgetõmbe puudumine. Samuti madal või puuduv huvi seksuaalsete tegevuste vastu.[1][2][3] Aseksuaalsust võib pidada seksuaalne sättumuse puudumiseks. Samas võib teda lugeda ka heteroseksuaalsuse, homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üheks seksuaalseks sättumuseks.[4][5][6] Aseksuaalsust saab kasutada ka mõistena, mis koondab erinevaid aseksuaalseid subidentiteete.

Aseksuaalsus erineb seksist hoidumisest ja tsölibaadist,[7][8] mis on seotud käitumisega ning on enamasti motiveeritud inimeste isiklikest või religioossetest uskumustest.[9] Inimese seksuaalne sättumus on erinevalt seksuaalsest käitumisest püsiv.[10] Osa aseksuaalseid inimesi astuvad seksuaalsesse vahekorda vaatamata sellele, et neil puudub seksuaalne külgetõmme või huvi seksi vastu. Selleks võib olla mitmesuguseid põhjuseid. Näiteks soov end või enda partnereid rahuldada või saada lapsi.[7][11]

Aseksuaalsuse kui seksuaalse sättumuse heakskiitmine teaduses on veel suhteliselt uus.[2][5][11] Tegemist on kasvava uurimisväljaga nii sotsioloogias kui ka psühholoogias.[11] Ehkki osa teadlasi liigitab aseksuaalsuse seksuaalseks sättumuseks, on neid, kes sellega ei nõustu.[5][6]

Interneti ja sotsiaalmeedia laiema kasutuselevõtuga seoses on tekkinud aseksuaalsed kogukonnad. Neist tuntuim on David Jay poolt 2001. aastal asutatud Aseksuaalsuse Nähtavuse ja Hariduse Võrgustik (AVEN).[6][12]

Definitsioon, identiteet ja suhted

[muuda | muuda lähteteksti]

Aseksuaalsena võivad end määratleda väga erinevad inimesed. Seetõttu võivad aseksuaalsuse definitsioonid olla suhteliselt laiad.[13] Uurijad määratlevad üldiselt aseksuaalsust seksuaalse külgetõmbe või seksuaalse huvi puudumisena.[14][15][16] Samas nende definitsioonid varieeruvad: nad võivad kasutada mõistet, et "viidata isiku madalale või puuduvale seksuaalsele ihale või külgetõmbele, madalale või puuduvale seksuaalsele käitumisele, eksklusiivselt romantilisele mitteseksuaalsele suhtele või puuduva seksuaalse iha ja käitumise kombinatsioonile."[16][17] Enesemääratlus aseksuaalsusena võib olla määramisel otsustavaks teguriks.[17]

AVEN defineerib aseksuaalset inimest kui "kedagi, kes ei koge seksuaalset külgetõmmet". Nad lisavad, et "väike osa inimestest peab end aseksuaalseks lühikest aega, kui nad uurivad ja avastavad enda seksuaalsust". AVEN-i järgi "ei ole määravat faktorit, mille alusel kindlaks teha, kas keegi on aseksuaalne. Aseksuaalne on oma olemuselt nagu teised identiteedid – lihtsalt sõna, mida inimesed kasutavad, et endast aru saada."[18]

Aseksuaalsetel inimestel puudub seksuaalne külgetõmme ükskõik millise soo suhtes. Sellele vaatamata võivad osad aseksuaalsed inimesed arendada romantilisi suhteid, samas kui teistel võivad need puududa.[14][19] Osa aseksuaalsena määratlenud inimesi teatavad, et nad tunnevad küll seksuaalset külgetõmmet, aga mitte tahet selle peale tegutseda. Seda seetõttu, kuna neil puudub tõeline iha või vajadus osaleda seksuaalsetes või mitteseksuaalsetes tegevustes (näiteks kallistamine, kätest kinni hoidmine jne). Samas osalevad teised aseksuaalsed inimesed kallistamises või teistes mitteseksuaalsetes füüsilistes tegevustes.[13][16][20][21] Osad aseksuaalseid inimesed osalevad seksuaalsetes tegevustes uudishimu pärast.[16] Osad võivad masturbeerida üksinda, et end rahuldada, samas kui teised ei tunne vajadust seda teha.[13][22]

Vajadust või iha masturbeerida hoiab aseksuaalsed inimesed lahus seksuaalsest külgetõmbest ja seksuaalsest olemisest. Üldiselt peavad masturbeerivad aseksuaalsed inimesed seda normaalseks osaks inimeseks olemisest, mitte varjatud seksuaalsuse märgiks. Teised aseksuaalsed inimesed võivad masturbeerimist pidada ebameeldivaks.[16][23] Osa aseksuaalseid mehi ei saa erektsiooni ning seksuaalne tegevus penetreerimise kaudu on neile seetõttu võimatu.[24] Aseksuaalsed inimesed eristuvad seksuaalsetesse tegevustesse suhtumise osas: osa neist on ükskõiksed ja võivad seksida romantilise partneri meeleheaks, teised tunnevad vastumeelsust seksi kui sellise osas. Samas harilikult ei tunne aseksuaalsed inimesed vastumeelsust inimeste suhtes, kes seksivad.[13][16]

Paljud aseksuaalsena määratlevad inimesed identifitseerivad end ka teiste seotud identiteetidega. Need teised identiteedid hõlmavad viise, kuidas nad määratlevad enda sugu ja romantilist sättumust.[25] Seksuaalse sättumuse ja seksuaalse identiteedi romantiliste ja emotsionaalsete külgede järgi võivad nad end määratleda heteroseksuaalsena, homoseksuaalsena, biseksuaalsena või queer-ina.[18][19] Samuti võivad nad anda identiteediga märku sellest, kui nad seostavad end seksuaalse sättumuse romantiliste, mitte seksuaalsete külgedega:[13][19]

  • aromantiline – puudub romantiline külgetõmme
  • biromantiline – vaste biseksuaalsusele
  • heteoromantiline – vaste heteroseksuaalsusele
  • homoromantiline – vaste homoseksuaalsusele
  • panromantiline – vaste panseksuaalsusele

Inimesed võivad end määratleda ka halli aseksuaalsuse spektrile (näiteks hall-romantiline, demiromantiline, demiseksuaal või semiseksuaal), kuna nad tunnevad, et nad on kas aromantilisuse ja mittearomantilisuse või aseksuaalsuse ja seksuaalse külgetõmbe vahel. Hall aseksuaalsus hõlmab kõiki aseksuaalseid inimesi, kes aeg-ajalt tunnevad romantilist või seksuaalset külgetõmmet. Demiseksuaalsed ja semiseksuaalsed kogevad seksuaalset külgetõmmet ainult siis, kui na on loonud stabiilse või olulise emotsionaalse suhte. Sellisel juhul on seksuaalne külgetõmme teisene komponent suhtes.[13][26]

Aseksuaalses kogukonnas kasutatakse ka teisi ainulaadseid sõnu ja fraase, et täpsustada identiteete ja suhteid. Aseksuaalsest kogukonnast pärineb mõiste friend-focused ('sõbra-fookus'), mis viitab kõrgelt hinnatud mitteromantilisele suhtele. Squishes ('suvikõrvitsad') on mitteromantilised armumised, zucchinis aga ('tsukiinid') queer – platoonilised suhted. Mõisteid nagu mitteaseksuaalne ja alloseksuaalne kasutatakse, et viidata inimestele, kes asuvad seksuaalse spektrumi vastasküljel.[27]

Uurimistöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Valdavus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aseksuaalsus ei ole inimese seksuaalsuses uus aspekt. Tegemist on aga avalikus arutluses suhteliselt uue mõistega.[28] S. E. Smith kirjutas ajalehes The Guardian, et aseksuaalsuse esinemine ei ole kasvanud. Selle asemel on see muutunud senisest nähtavamaks.[28]

Alfred Kinsey lasi inimestel end paigutada skaalale heteroseksuaalsusest homoseksuaalsuseni. Väärtus 0 sümboliseeris vastaja täielikku heteroseksuaalsust, väärtus 6 eksklusiivset homoseksuaalsust. Ta lisas enda uurimusele kategooria "X" isikutele, kellel "puutusid sotsio-seksuaalsed kontaktid või reageerimised."[29][30] See kategooria esindab tänapäevases mõttes aseksuaalsust.[31] Kinsey hinnangul paigutavad 1,5% meestest end kategooriasse "X".[29][30] Oma teises raamatus "Naise seksuaalne käitumine" jaotas ta isikud, kes paigutuvad kategooriasse "X", eri kategooriatesse. Naistest 14–19% olid abiellumata, 1–3% abielus ning 5–8% olid olnud varem abielus. Meestest 3–4% olid abiellumata, 0% abielus ning 1–2% olnud varem abielus.[30]

HIV-epideemia ajal viidi Suurbritannias läbi laialdane uuring, milles osales 18 876 britti. Uurimus sisaldas ka küsimust seksuaalse külgetõmbe kohta. 1,05% vastajatest teatas, et "nad ei ole kunagi tundnud seksuaalset külgetõmmet".[32] Uurimist jätkas 2004. aastal seksuaalsuse uurija Anthony Bogaert, kes hõlmas aseksuaalsust enda mitmes uuringus. Bogaerti uurimus osutas, et 1% brittidest ei koge seksuaalset külgetõmmet. Samas usub ta, et tegelikult võib olla end aseksuaalsena määratlevate inimeste arv tunduvalt suurem. Seda seetõttu, sest 30% inimestest, kellega ühendust võeti, loobusid uuringus osalemisest. Kuna seksuaalselt vähemkogenud inimesed keelduvad suurema tõenäosusega osalemast seksuaalsusega seotud uuringutest ning aseksuaalsed inimesed kalduvad olema seksuaalselt vähemkogenud, siis tõenäoliselt olid aseksuaalsed inimesed uuringus osalejate seas alaesindatud.[33][34]

2013. aastal avaldatud uuringus oli analüüsitud aastatel 2000–2001 tehtud uuringu Natsal-2 andmeid. Selle järgi oli 16–44 aasta vanuste brittide seas aseksuaalsuse osakaal 0,4%.[35][36] Kümnend varem läbi viidud uuringus Natsal-1 vastanute seas oli sama näitaja 0,9%.[36] Sarnast langust aseksuaalsusest teatamise osas täheldas 2015. aastal enda uurimuses ka Bogaert.[37] Aicken, Mercer ja Cassell leidsid ka erinevusi, mis tuginevad vastajate rahvusel ja religioonil. Indiast ja Pakistanist pärit meeste ja naiste seas oli suurem tõenäosus, et nad teatavad seksuaalse külgetõmbe puudumist.[36] Moslemid teatasid võrreldes kristlastest suurema tõenäosusega enda aseksuaalsusest.[36]

  Tõlkimine pooleli, palun aita tõlkida!



Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Robert L. Crooks, Karla Baur (2016). Our Sexuality. Cengage Learning. Lk 300. ISBN 1305887425. Vaadatud 12. mail 2017.{{cite book}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  2. ↑ 2,0 2,1 Katherine M. Helm (2015). Hooking Up: The Psychology of Sex and Dating. ABC-CLIO. Lk 32. ISBN 1610699513. Vaadatud 12. mail 2017.
  3. ↑ Kelly, Gary F. (2004). "Chapter 12". Sexuality Today: The Human Perspective (7 ed.). McGraw-Hill. Lk 401. ISBN 978-0-07-255835-7.
  4. ↑ Bogaert, Anthony F. (2004). "Asexuality: prevalence and associated factors in a national probability sample". Journal of Sex Research. 41 (3): 279–87. DOI:10.1080/00224490409552235. ISSN 0022-4499. PMID 15497056.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Melby, Todd (november 2005). "Asexuality gets more attention, but is it a sexual orientation?". Contemporary Sexuality. 39 (11): 1, 4–5. ISSN 1094-5725. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. november 2015. Vaadatud 12. mail 2017 – cit. via the Wayback Machine  The journal currently does not have a website {{cite journal}}: välislink kohas |postscript= (juhend)CS1 hooldus: postscript (link)
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Marshall Cavendish, toim (2010). "Asexuality". Sex and Society. Kd 2. Marshall Cavendish. Lk 82–83. ISBN 978-0-7614-7906-2. Vaadatud 12. mail 2017.
  7. ↑ 7,0 7,1 Margaret Jordan Halter; Elizabeth M. Varcarolis (2013). Varcarolis' Foundations of Psychiatric Mental Health Nursing. Elsevier Health Sciences. Lk 382. ISBN 1-4557-5358-0. Vaadatud 12. mail 2017.
  8. ↑ DePaulo, Bella (26. september 2011). "ASEXUALS: Who Are They and Why Are They Important?". Psychology Today. Vaadatud 12. mail 2017.
  9. ↑ The American Heritage Dictionary of the English Language (3d ed. 1992), peatükid celibacy ja abstinence.
  10. ↑ "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Vaadatud 12. mail 2017.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 Prause, Nicole; Cynthia A. Graham (august 2004). "Asexuality: Classification and Characterization" (PDF). Archives of Sexual Behavior. 36 (3): 341–356. DOI:10.1007/s10508-006-9142-3. PMID 17345167. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 27. september 2007. Vaadatud 12. mail 2017.
  12. ↑ Swash, Rosie (25. veebruar 2012). "Among the asexuals". 'The Guardian. Vaadatud 12. mail 2017.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 Karli June Cerankowski; Megan Milks (2014). Asexualities: Feminist and Queer Perspectives. Routledge. Lk 89–93. ISBN 1-134-69253-6. Vaadatud 15. juunil 2017.
  14. ↑ 14,0 14,1 Marshall Cavendish, toim (2010). "Asexuality". Sex and Society. Kd 2. Marshall Cavendish. Lk 82–83. ISBN 978-0-7614-7906-2. Vaadatud 15. juunil 2017.
  15. ↑ Bogaert, Anthony F. (2006). "Toward a conceptual understanding of asexuality". Review of General Psychology. 10 (3): 241–250. DOI:10.1037/1089-2680.10.3.241. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2012. Vaadatud 15. juunil 2017.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 16,5 Prause, Nicole; Cynthia A. Graham (august 2004). "Asexuality: Classification and Characterization" (PDF). Archives of Sexual Behavior. 36 (3): 341–356. DOI:10.1007/s10508-006-9142-3. PMID 17345167. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 15. juunil 2017.
  17. ↑ 17,0 17,1 Nancy L. Fischer, Steven Seidman (2016). Introducing the New Sexuality Studies. Routledge. Lk 183. ISBN 1317449185. Vaadatud 15. juunil 2017.{{cite book}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  18. ↑ 18,0 18,1 "Overview". The Asexual Visibility and Education Network (AVEN). 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2016. Vaadatud 15. juunil 2017.
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 Christina Richards; Meg Barker (2013). Sexuality and Gender for Mental Health Professionals: A Practical Guide. Sage Publications. Lk 124–127. ISBN 1-4462-9313-0. Vaadatud 15. juunil 2017.
  20. ↑ Margaret Jordan Halter; Elizabeth M. Varcarolis (2013). Varcarolis' Foundations of Psychiatric Mental Health Nursing. Elsevier Health Sciences. Lk 382. ISBN 1-4557-5358-0. Vaadatud 15. juunil 2017.
  21. ↑ DePaulo, Bella (26. september 2011). "ASEXUALS: Who Are They and Why Are They Important?". Psychology Today. Vaadatud 15. juunil 2017.
  22. ↑ Westphal, Sylvia Pagan. "Feature: Glad to be asexual". New Scientist. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2007. Vaadatud 15. juunil 2017.
  23. ↑ Yule, Morag A.; Brotto, Lori A.; Gorzalka, Boris B. "Sexual fantasy and masturbation among asexual individuals". The Canadian Journal of Human Sexuality. 23 (2): 89–95. DOI:10.3138/cjhs.2409.
  24. ↑ Carrigan, Mark (august 2011). "There's More to Life Than Just Sex? Difference and Commonality Within the Asexual Community". Sexualities. 14 (4): 462–478. DOI:10.1177/1363460711406462.
  25. ↑ MacNeela, Pádraig; Murphy, Aisling (30.12.2014). "Freedom, Invisibility, and Community: A Qualitative Study of Self-Identification with Asexuality". Archives of Sexual Behavior (inglise). 44 (3): 799–812. DOI:10.1007/s10508-014-0458-0. ISSN 0004-0002. PMID 25548065.
  26. ↑ Adler, Melissa (2010). "Meeting the Needs of LGBTIQ Library Users and Their Librarians: A Study of User Satisfaction and LGBTIQ Collection Development in Academic Libraries". Greenblatt, Ellen (toim). Serving LGBTIQ Library and Archives Users. North Carolina: McFarland & Company. ISBN 978-0-7864-4894-4.
  27. ↑ Chasin, CJ DeLuzio (01.03.2015). "Making Sense in and of the Asexual Community: Navigating Relationships and Identities in a Context of Resistance". Journal of Community & Applied Social Psychology (inglise). 25 (2): 167–180. DOI:10.1002/casp.2203. ISSN 1099-1298.
  28. ↑ 28,0 28,1 Smith, SE (21. august 2012). "Asexuality always existed, you just didn't notice it". The Guardian. Vaadatud 24. juunil 2017.
  29. ↑ 29,0 29,1 Kinsey, Alfred C. (1948). Sexual Behavior in the Human Male. W.B. Saunders. ISBN 0-253-33412-8.
  30. ↑ 30,0 30,1 30,2 Kinsey, Alfred C. (1953). Sexual Behavior in the Human Female. W.B. Saunders. ISBN 0-253-33411-X.
  31. ↑ Mary Zeiss Stange; Carol K. Oyster; Jane E. Sloan (23. veebruar 2011). Encyclopedia of Women in Today's World. SAGE Publications. Lk 158. ISBN 978-1-4129-7685-5. Vaadatud 24. juunil 2017.
  32. ↑ Wellings, K. (1994). Sexual Behaviour in Britain: The National Survey of Sexual Attitudes and Lifestyles. Penguin Books.
  33. ↑ Bogaert, Anthony F. (2004). "Asexuality: prevalence and associated factors in a national probability sample". Journal of Sex Research. 41 (3): 279–87. DOI:10.1080/00224490409552235. PMID 15497056.
  34. ↑ Bogaert, Anthony F. (2006). "Toward a conceptual understanding of asexuality". Review of General Psychology. 10 (3): 241–250. DOI:10.1037/1089-2680.10.3.241. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2012. Vaadatud 15. juunil 2017.
  35. ↑ Nancy L. Fischer, Steven Seidman (2016). Introducing the New Sexuality Studies. Routledge. Lk 183. ISBN 1317449185. Vaadatud 24. juunil 2017.{{cite book}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  36. ↑ 36,0 36,1 36,2 36,3 Aicken, Catherine R. H.; Mercer, Catherine H.; Cassell, Jackie A. (1. mai 2011). "Who reports absence of sexual attraction in Britain? Evidence from national probability surveys". Psychology & Sexuality. 4 (2): 121–135. DOI:10.1080/19419899.2013.774161. ISSN 1941-9899.
  37. ↑ Bogaert, A. F. (2015). "Asexuality: What It Is and Why It Matters". Journal of Sex Research. 52 (4): 362–379. DOI:10.1080/00224499.2015.1015713.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aseksuaalsus&oldid=6711206"