Kormoran
 | See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kormoran (perekond); varem nimetati karpaks galápagose kormorani, kes arvati perekonda karbas (perekond). |
| Kormoran | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Pelikanilised Pelecaniformes |
| Sugukond | Kormoranlased Phalacrocoracidae |
| Perekond | Kormoran Phalacrocorax |
| Liik | Kormoran |
| Binaarne nimetus | |
| Phalacrocorax carbo Linné, 1758 | |
_-_Phalacrocorax_carbo_(088b).jpg)
Kormoran ehk karbas[1] (Phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind.
Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel ja karedel. Kormoranid suudavad ka hästi lennata, kuid purilendu ei kasuta. Kõndimine on neil vaevarikas.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Kormoran on hanesuurune, kuid saledam. Tema pikkus küündib meetrini, kaal 2–3 kilogrammini.
Elupaigad ja pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus. Ta elab ja pesitseb laidudel (näiteks Tondirahul, Langekarel), puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesti.
Kormoranide pesitsusaegset arvukust hinnatakse 9000–14 000 paarile, talvist arvukust 100–300 isendile[2].
Kõrge pesa teevad kormoranid oksarisust või kõikvõimalikust sodist (adru, kilekotid ja muud). Emaslind muneb 5-6 muna.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Kormoranid toituvad kaladest ja konkureerivad inimestest kaluritega. Kormorani keskmine päevane toidunorm on 300–400 g kala. Vahel on kormoranide maost leitud üksikuid limuseid, kahepaikseid, putukaid ja isegi taimi, mis on sinna arvatavasti juhuslikult sattunud. Doonau deltas on täheldatud ebatavalist vaatepilti, kus kormoranid haarasid otse lennult ja kugistasid alla madalal lendavaid pääsukesi.[3] Looduses elavad kormoranid püüavad kala sageli rühmas, mis võimaldab kalaparve tõhusalt ette ajada.
Arvukuse piiramine
[muuda | muuda lähteteksti]Kormoranid ei kuulu looduskaitse alla. Neid kütitakse arvukuse piiramiseks.
Kormorani arvukuse piiramisel on abi hallvarestest. Vares laskub hauduvale kormoranile lähedale, tema nokaulatusest siiski väljapoole, ja hakkab teda õrritama. Kormoran on varesest tugevam, niisiis tõuseb ta varsti püsti, et vares minema ajada. Vares põgeneb tema eest, aga sel ajal varastab tema kaaslane kormorani pesast muna ära.[3]
Toiduks kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kormorani liha on söödav, aga tuim. Kõigepealt tuleb linnul nahk maha võtta ja siis tükk aega keeta. Noorlinnud on õrnema lihaga.[3]
Alamliigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Atlandi kormoran[4] (Phalacrocorax carbo carbo) ehk põhialamliik pesitseb Euroopas ja Põhja-Ameerikas Atlandi ookeani rannikul; talvitub Kirde-Aafrikas ja Mehhiko lahe ääres.[5] Eestis võib teda kohata vaid läbirändel.[6]
- Phalacrocorax carbo novaehollandiae – on levinud Austraalias, Tasmaanial, Uus-Meremaal ja Chathami saartel.[7]
- Phalacrocorax carbo sinensis – ehk sisemaa harilik kormoran on levinud Lääne-Euroopast kuni Ida-Aasiani[8] (k.a Eestis[6]).
- Valgerind-kormoran[4] (Phalacrocorax lucidus või Phalacrocorax carbo lucidus) – on käsitletud nii iseseisva liigina kui ka kormorani alamliigina. Elutseb Aafrikas.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ÕS 2006
- ↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Loomade elu", 6. kd., lk. 61–63
- ↑ 4,0 4,1 Maailma linnunimetuste andmebaas www.eoy.ee
- ↑ Great Cormorant (North Atlantic) avibase.bsc-eoc.org
- ↑ 6,0 6,1 Tondi tagasitulek www.loodusajakiri.ee
- ↑ Great Cormorant (Australasian) avibase.bsc-eoc.org
- ↑ Great Cormorant (Eurasian) avibase.bsc-eoc.org
- ↑ White-breasted Cormorant avibase.bsc-eoc.org
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Redik Eschbaum. "Kormoran sööb kalamehe vaeseks". Eesti Loodus, jaanuar 2004, lk. 14–17
- Vilju Lilleleht. "Tondi tagasitulek". Eesti Loodus, jaanuar 2004, lk. 6–13
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kormoran |
- Kormoran andmebaasis eElurikkus
- Jaak Põder: Kormoran e. karbas Loodusõpe
- Redik Eschbaum: Kormoran sööb kalamehe vaeseks Eesti Loodus, 01/2004
- Kormoran bio.edu.ee
- Pildid, lühike kirjeldus
- Saksakeelne lehekülg
- "Kalateadlased: Eestist on saanud piirkonna parim kormoranikasvataja" ERR Novaator, 3. aprill 2024