Auvere elektrijaam

Auvere elektrijaam on Ida-Virumaal Auvere külas asuv elektrijaam, mis kuulub Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Energiatootmine.

Auvere elektrijaam on uusim Eestisse rajatud põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, mis valmis põhiosas 2015. aastal. Selle võimsus on 300 MW. Auvere elektrijaamas on kasutusel keevkihttehnoloogia ning kuni 50% ulatuses on võimalik asendada jaamas kasutatav põlevkivi biomassiga.[1] Kogu investeeringu maht oli 610 miljonit eurot.[2]

Elektrijaama ehitas Prantsuse ettevõte Alstom[3], ehitusleping sõlmiti 2011. aasta algul ja jaam anti üle 2018. aasta keskpaigas.[4] Jaama üleandmine venis kolm aastat võrreldes esialgse tähtajaga.[5]

Tähelepanu on pälvinud jaama vähene töökindlus. Kuni 2023. aasta lõpuni on Eesti Energia kulutanud jaama hooldusele ja remondile 24 miljonit ning investeeringutele 29 miljonit. Ettevõte hindab, et projekteeritud 92-protsendilise töökindluse saavutamiseks kulub veel vähemalt 10 miljonit eurot.[5]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Otsus uue kuni kahe energiaplokiga soojuselektrijaama rajamiseks võeti vastu 2009. aastal. Riigihankel uue elektrijaama ehitaja leidmiseks osalesid konsortsium Alstom Estonia AS, Alstom Power Sp. z o.o., Alstom Power System SA ning SNC Lavalin Polska.[6] Võitjaks tunnistati Prantsuse päritolu Alstomi kontserni pakkumine ning 2011. aastal sõlmiti kontserniga esialgne leping uue elektrijaama esimese ploki ehituseks. Eesti valitsus andis heakskiidu Eesti Energia ainuomanikuna investeeringule uude energiaplokki 2011. aasta juunis.[3] Esialgne leping sisaldas optsiooni rajada lisaks esimesele energiaplokile ka teine. 20. veebruaril 2014 otsustas Eesti Energia nõukogu, et optsiooni Auvere elektrijaama veel II energiaploki rajamiseks ei kasutata.[7]

Elektrijaama rajamist põhjendati vajadusega suurendada Eesti energia-varustuskindlust ning vähendada põlevkivist elektritootmise keskkonnamõju. Toonane Eesti Energia juht Sandor Liive on maininud, et elektrijaam otsustati rajada energiajulgeoleku vajadustest lähtuvalt ning majanduslikku kasumlikkust sellelt ei eeldatudki.[8][9] Auvere elektrijaamale pandi nurgakivi 4. mail 2012.[10] Investeeringu kogumaksumus oli 638 miljonit eurot.[11]

2012. aasta juunis kiitis Euroopa Komisjon heaks Eesti taotluse tasuta saastekvootide eraldamiseks Auvere elektrijaama ehituse osaliseks finantseerimiseks. Otsus lõi eelduse, et riik saaks eraldada aastatel 2013–2020 Eesti Energiale kokku 18 miljonit tonni tasuta saastekvoote.[12]

Auvere elektrijaama ehitamine (2013)

2013. aasta maikuus paigaldati Auvere elektrijaama aurutrummel, millega jõudis jaama rajamine poole peale. Aasta lõpuks olid jaama kõik põhiseadmed paigaldatud ning alustati abiseadmete paigaldamisega. Jaama seadistus- ja käivitustöödega plaaniti esialgse ajakava järgi alustada 2014. aasta sügisel ning protsessi kestuseks kavandati orienteeruvalt aasta.[13] 2014. aasta esimeseks kvartaliks oli Eesti Energia investeerinud uue energiaploki ehitusse ligi 482 miljonit eurot.[14] 2. mail 2015 ühendati jaam elektrivõrku ja sealt alates on see perioodiliselt elektrit tootnud. Jaama lõplik üleandmine oli seejärel planeeritud 2016. aasta I kvartali lõppu.[15]

Jaanuaris 2016 teatas Eesti Energia Auvere elektrijaam varade allahindamisest mahus 39,6 miljonit eurot. Otsust põhjendati elektri turuhinna ja nafta maailmaturuhinna langusega.[15] Lisaks ei välistatud veel täiendavat allahindlust mahus 200 miljonit eurot, juhul kui ei teostu ulatuslik puidu põletamise kava.[16]

Kuigi elektrijaam on olnud töös alates 2015. aasta maikuust, siis ei ole suutnud ehitajad tagada, et jaama täisvõimsusel töötades ei ületaks see nõutud tolmu heitmenorme. Sellest tulenevalt valmis kava, mille kohaselt rajati täiendavad kottfiltrid 2017. aasta juuliks ning jaama ametlik üleandmine pidi toimuma sama aasta oktoobris. Alstomi kontserni elektrijaamaehituse omandanud GE Power nõustus 2016. aastal üleandmise venimise eest maksma leppetrahvi mahus 66 miljonit eurot.[17] 2018. aastaks on leppetrahvinõude kogusumma peaaegu 100 miljonit eurot.[18]

2019. aastal seisis jaam välise soojusvaheti rikke tõttu mai keskpaigast novembri keskpaigani.[19] 2020. aastal näitas jaam seni suurimat töökindlust, kuid selle põhjuseks oli madalate elektrihindade tõttu 87 päeva reservis seismine.[5] 2021. aastal sõlmiti kompromisslepe General Electricu tütarettevõttega elektrijaama töökindluse nõude rikkumise osas ning General Electric pidi kompenseerima Enefitile kahjud 30 miljoni euro ulatuses.[20]

2021. aastal tehti poolteist kuud kestnud ümberehitus, mille käigus vähendati veelgi põlevkivi kasutust. Nii annab uttegaas ümberehituse järel kuni 35% ja puidujäätmed kuni 50% primaarenergiast.[21]

2022. aasta oktoobri algul suunati jaam pooleteiseks kuuks remonti, et välja vahetada soojusvaheti.[22]

30. augustil 2023 tabas üht soojusvahetit rike, mille järel jaam seiskus kuni novembri lõpuni.[23] Jaama käivitamisel 28. novembril tabas jaama järjekordne rike ning jaam peatati.[24]

2023. aasta lõpuks oli jaamas esinenud 97 erakorralist riket, mis olid põhjustanud 531 päeva seisakuid. Lisaks olid plaanilised hooldused kestnud 193 päeva ning vahepeal seisis jaam ka madalate elektrihindade tõttu.[5]

21. oktoobril 2024 naasis elektrijaam remondist, töötas tunni, ja läks uuesti rikki.[25]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Valmisid Auvere elektrijaama elutähtsad süsteemid, Eesti Energia pressiteade, 10. september 2014
  2. ↑ "GE trahv Auvere üleandmise viibimise eest kasvas 106 miljoni euroni" ERR, 2. august 2018
  3. ↑ 3,0 3,1 "Eesti Energia sõlmis lepingu uue elektrijaama ehituseks" ERR uudised, 14. jaanuar 2011
  4. ↑ "Eesti Energia võttis Auvere elektrijaama General Electricult üle" ERR, 2. august 2018
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Riigikontroll: Auvere jaama remondiks on kulunud 50 miljonit ja kulub veelgi" ERR, 14. november 2024
  6. ↑ "Narva uue elektrijaama ehitamiseks esitati kaks pakkumust" Delfi, 2. juuli 2010
  7. ↑ "Eesti Energia nõukogu kinnitas Auvere II plokist loobumise". Äripäev. 20. veebruar 2014.
  8. ↑ Liive: Auvere elektrijaam ei ole äriliselt mõistlik 27. november 2014
  9. ↑ Kelle huvides lasi Parts kulutada sadu miljoneid eurosid? Eesti Ekspress, 11. oktoober 2012
  10. ↑ Eesti Energia Auvere elektrijaam saab nurgakivi Delfi Ärileht, 4.05.2012
  11. ↑ Eesti Energia vahearuanne Q1 2014 lk 36
  12. ↑ "Euroopa Komisjon lubas tasuta saastekvoodid elektrijaamadele" ERR, 27. juuni 2012
  13. ↑ "Auvere elektrijaama ehitus poole peal" Äripäeva tööstusuudised, 27. mai 2013
  14. ↑ Eesti Energia vahearuanne Q1 2014
  15. ↑ 15,0 15,1 "Eesti Energias suur varade allahindlus" Äripäev, 19. jaanuar 2016
  16. ↑ "Kvoodikaubanduse kiuste ripub allahindluse kirves ikka uue Auvere elektrijaama kohal" Ärileht, 3. veebruar 2016.
  17. ↑ "General Electric maksab Eesti Energiale 66 miljonit eurot leppetrahvi" ERR, 4. november 2016
  18. ↑ "GE trahv Auvere üleandmise viibimise eest ületab 99,5 miljonit" Postimees, 22. juuni 2018.
  19. ↑ "Auvere elektrijaama pikk seisak toob General Electricule uue trahvi" ERR, 21. november 2019
  20. ↑ "General Electric maksab Eesti Energiale 30 miljonit kompensatsiooni" ERR, 13. september 2021.
  21. ↑ "Eesti Energia ehitas Auvere jaama pea põlevkivivabaks" ERR, 11. november 2021.
  22. ↑ "Auvere soojuselektrijaam läheb pooleteiseks kuuks remonti" ERR, 29. september 2022.
  23. ↑ Augustist saadik rikkis olnud Auvere jaama käivitamine lükkus uude nädalasse. ERR, 24. november 2023.
  24. ↑ Augustist tööst väljas olnud Auvere jaamas tuvastati käivitamisel taas leke. ERR 28. november 2023.
  25. ↑ Auvere jaam naasis remondist, töötas tunni, ja läks uuesti rikki Ärileht 22. oktoober 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Auvere_elektrijaam&oldid=6760730"