Beachcomber

Beachcomber'iks nimetatakse eurooplast, kes 19. sajandil elas mõnel Vaikse ookeani lõunaosa saarel.

Enamik neist olid merehädalised, endised meremehed või põgenenud kurjategijad, kes olid tsivilisatsiooni seljataha jätnud ning kohandanud oma elustiili põliselanike omaga.

Selliseid inimesi oli juba tollest ajast peale, kui hispaanlased need saared avastasid, aga 19. sajandil kasvas nende arv tunduvalt, sest kaubandus hoogustus. Arvatakse, et 1850. aasta paiku elas neid Polüneesias ja Mikroneesias 2000. Nad etendasid põliselanike ja eurooplaste vahelistes suhetes vahendajate ja tõlkidena tähtsat osa.

Sõna päritolu on teadmata, kuid seda seostatakse sõnaga comber, mis tähendab Vaikse ookeani pikka murdlainet. Teadaolevalt kasutas seda sõna esimesena Herman Melville raamatus "Omoo" (1847). Nüüd on see sõna inglise keeles omandanud ka teisi tähendusi.

Üks tuntud beachcomber oli William Harris.