Beringi meri

Beringi meri on ääremeri, mis asub Vaikse ookeani põhjaosas. See meri on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu. Läänest piirab Beringi merd Kamtšatka poolsaar, loodest Tšuktši poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150 saarest, millest enamik on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Suurimad lahed on Anadõri ja Bristoli laht.

Beringi meri on nime saanud meresõitja Vitus Beringi järgi (1681–1741). Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. Teenis aastast 1703 Vene laevastikus. 1725. aastal juhtis ta Peeter I ülesandel esimest Kamtšatka-ekspeditsiooni, purjetas laeval Svjatoi Gavriil 1728 läbi Aasia ja Ameerika vahelise väina, mis sai 1778 tema nime. Juhatas suurt põhjaekspeditsiooni ning jõudis laeval Svjatoi Pjotr Alaska rannikuni, tagasiteel avastas Aleuutide saari ja Beringi saare, kus ta talvitudes suri skorbuuti (C-vitamiini puudusest tingitud haigus). Seikluslike ja ohtuderohkete retkedega tundmatutes vetes avardati Peeter Suure impeeriumi Siberist kuni Põhja-Ameerikani, pandi alus sealse geograafia uurimisele ning avati Vaikse ookeani loodeosas uus, Euroopa kaubanduse ja asustuse ajastu.

Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast.

On põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas muuutub järsult sügavaks. Kõige sügavam koht on kuni 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava.

Soolsus jääb seal 30–33‰ vahele, mis on umbes 2‰ madalam maailmamere keskmisest soolsusest, milleks on 35‰. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr.

Beringi merel on valdavalt külm kliima – see on osa Arktikast. Vee pinnakihis jääb temperatuur suvel 5–10 kraadi vahele. Suurema osa aastast on vesi Beringi meres ajujääs (välja arvatud äärmine lõunapoolne osa). Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud.

Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m.

Beringi merd ümbritseb läänest Kamtšatka poolsaar, mille ääres kulgeb põhja poolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtšatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik, idast Alaska.

Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel ongi Beringi meri ära jaotatud. Tähtsamad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA).

Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes muudes riikides tarbitakse just Beringi merest pärinevaid kalatooteid. Peale Beringi mere kala, krabide ja muude mereasukate populatsiooni vähenemise mõjutab seda piirkonda ka globaalne soojenemine. Viimase 10 aasta jooksul on temperatuurirekordid purustatud ja kohalikud inimesed on teatanud sellistest ilmanähtustest, mis pole seal kunagi varem aset leidnud – äiksetormidest ja vihmadest. 1997. ja 1998. aastal oli vee temperatuuri muutustest tingituna suur osa Beringi merest kaetud vetikatega (vetikate õitsemine).