Bolderāja

Bolderāja on asum Riias Kurzeme rajoonis Daugava vasakul kaldal Buļļupest lõunas pindalaga 8,329 km². Asumit eraldab Daugavgrīvast Buļļupe. 14 523 elanikku (2010).

Aastal 1495 oli Johann Bulderingil selles piirkonnas mõis. Tema järgi on saanud nime Buļļupe, mida alamsaksa keeles kutsuti Bulder Aa. Ka hakati seda piirkonda Bolderājaks kutsuma. Hiljem asus seal piirkonnas mitu mõisa, (Lohfeldi mõis, Guberņa mõis ja Bolderāja mõis). Piirkond oli juba varastest aegadest asustatud, Bolderāja oli lootside peamine elukoht. Samuti asus seal tollipunkt.

Daugavgrīva kindluse kaitsva tiiva all asunud tolliametnike, lootside ja meremeeste asula sai aastal 1852 Riiaga telegraafiühenduse. See oli esimene tsiviilotstarbeline telegraafiliin tervel Venemaal. Aastal 1873 valmis ka Riiga viiv raudtee. Kuigi Bolderāja oli sellel raudteeliinil lõpp-peatuseks, ehitati raudteesild ka üle Buļļupe, sealt edasi kindlusest mööda Daugava suudmes oleva muulini välja. Raudtee valmimisega hakkas kasvama Bolderāja sadama tähtsus, samuti hakkasid asumisse kerkima tehased, aga Esimene maailmasõda laastas sealse tööstuse.

Aastast 1924 on Bolderāja Riia linna osa. Aastail 1952–1959 oli see Riia linnale administratiivselt alluv alev. Asumis on silikaattellisetehas ja seal asub ka Läti Mereakadeemia.

• 
  Bolderāja
• 
  Uute majade piirkond
• 
  Vana Bolderāja
• 
  Luteri kirik
• 
  Katoliku kirik

• Asumi koduleht (läti keeles)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bolderāja