Bristol

See artikkel räägib Suurbritannia linnast, teiste tähenduste kohta vaata artiklit Bristol (täpsustus).

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Bristol
Bristoli vapp
Pindala: 110 km²
Elanikke: 472 465 (21.03.2021)[1]
Koordinaadid: 51° 27′ N, 2° 36′ W

Bristol on linn, tseremoniaalkrahvkond ja tervikomavalitsus Edela-Inglismaal 169 km kaugusel Londonist läänes.

Tervikomavalitsuses elas 2009. aastal hinnanguliselt 433 100^[2] ja laiemas linnaalas 2007. aastal 1 070 000^[3] inimest. Bristol on suuruselt Inglismaa kuues ja Suurbritannia kaheksas linn.

Bristol piirneb Somerseti ja Gloucestershire'i krahvkonnaga ning asub ajalooliste linnade Bathi ja Gloucesteri lähistel. Avoni jõe suudmes paikneval linnal on lühike rannajoon ka Severni jõe suudmelahe kaldal.

Linnaõigused sai Bristol 1155. aastal. 13. sajandist kuni tööstusliku pöördeni 18. sajandi teisel poolel oli Bristol Yorki ja Norwichi kõrval üks kolmest Inglismaa suurima maksutuluga linnast. Tänapäeval on Bristol piirkonna kultuuri-, haridus- ja tööelu keskus ja peamisteks ettevõtlusvaldkondadeks on loovmeedia, elektroonika- ja kosmosetööstus. Mere lähedus on linna asutamisest alates majanduses olulist rolli mänginud. Varem linna keskuses asunud Bristoli sadam on nüüdseks üle viidud Severni suudmelahe äärsesse Avonmouthi eeslinna ja Portbury sadam asub linna läänepiiril. Linna keskel asuvatest dokkidest on saanud pärimus- ja kultuuriobjektid.

Bristol on ühtaegu nii linn kui ka tervikomavalitsus ja seetõttu on haldusüksuse piirid mitmeti määratletavad. Kõige kitsamas tähenduses hõlmab Bristol linnana Severni suudmelahte kuni Steep Holmi ja Flat Holmi saarteni, kuid saared ise jäävad linna piiridest välja. Briti statistikaamet käsitleb Bristoli osadena ka linnaga külgnevaid asulaid – näiteks Whitchurchi küla, Filton, Patchway ja Bradley Stoke –, arvates aga samas Bristolist välja linna piiridesse jäävad asustamata alad. Statistikaamet on määratlenud eraldi üksusena veel Bristoli linnaasula, mis hõlmab Kingswoodi, Mangotsfieldi, Stoke Giffordi, Winterbourni, Frampton Cotterelli, Almondsburyt ja Easton-in-Gordanot. Suur-Bristolina mõistetakse enamasti piirkonda, mis hõlmab Bristoli linna ja osa kolmest ümbritsevast omavalitsusest (Bath ja Kirde-Somerset, Põhja-Somerset ning Lõuna-Gloucestershire).

Bristol asub lubjakivipinnasega kaetud alal, mis ulatub Mendip Hilli kõrgustikust lõunas kuni Cotswoldsi kõrgustikuni kirdes. Avoni ja Frome'i jõed voolavad läbi lubjakivipinnase ja vormivad sel moel Bristolile omase künkliku maastiku. Bathist ida pool läbib Avoni jõgi maa-ala, mis enne linna laienemist oli soine ja seal paiknesid lamminiidud. Läänepoolses osas on jõgi läbinud paekivi, moodustades Avoni kuristiku, millest kaevandati kive Bristoli linna ehitamiseks. Kuristiku ümbruskonnas, näiteks The Downsis ja Leigh Woodsis, on arendustegevusele kehtestatud piirangud.

Bristol on Suurbritannia üks soojemaid linnu – aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 10,2–12 °C. Ühtlasi on tegemist ka riigi ühe päikeselisema linnaga, kus aastas on keskmiselt 1541–1885 tundi päikesepaistet. Keskmine sademetehulk aastas on riigi keskmise lähedane (741–1060 mm). Vihma sajab aasta ringi, kuid kõige sademeterohkemad on sügis ja talv.

Atlandi ookean mõjutab olulisel määral Bristoli ilma ja hoiab õhutemperatuuri aasta läbi kõrgemal kui 0 °C. Külmadel perioodidel esineb talvel siiski sageli härmatist. Lund võib sadada novembri keskpaigast kuni aprilli keskpaigani, kuid seda juhtub harva. Suved on Bristolis kuivemad ja soojad ning pakuvad nii päikest, vihma kui ka pilvisust. Kevaded on piirkonnas muutlikud ja vaheldumisi võib esineda lund ning suvesooja.

Bristol nimetati 2008. aastal Suurbritannia kõige jätkusuutlikumaks linnaks. Hindamisel võeti arvesse keskkonnategevuse tulemuslikkust, elukvaliteeti, tulevikunägemust ja suhtumist kliimamuutusesse, jäätmekäitlusesse ja bioloogilisse mitmekesisusse.^[4] 2009. aastal jäi linn samas pingereas Newcastle'i järel teiseks.^[5]

Shirehamptonist ja St Annest pärit 60 000 aasta vanused arheoloogilised leiud näitavad, et Bristoli piirkonnas oli inimasustus juba paleoliitikumi ajal. Lähikonnas asuvad kindlustused pärinevad rauaajast.

Praeguses Sea Millsis asus Rooma ajastul Abona asula, mis oli teedevõrgustikuga ühendatud Bathi ja Inns Courtiga. Väljakaevamised Abonas on tõestanud tänavate, poodide, surnuaedade ja kaide olemasolu, mis viitab sellele, et tegu oli sadamalinnaga. Piirkonnas leidus ka üksikuid Rooma villasid ja kindlusi.

Kaubalinn Bristol rajati 11. sajandi algusaastatel. Seda kinnitab umbes 1010. aastal kuningas Aethelredi nimel vermitud mündi leidmine. Asula tolleaegne nimi Brycgstow tähendab vanainglise keeles kohta silla lähedal. Bristol oli anglosaksi orjakaubanduse oluline keskus – Walesis ja Põhja-Inglismaal kinni võetud mehi, naisi ja lapsi kaubeldi orjadeks Dublinisse, kus valitsenud viikingid müüsid neid mujale edasi. Worcesteri piiskop võttis orjakauplemise vastu regulaarselt sõna ja lõpuks kuningas keelustaski selle, kuid inimestega kaubeldi salaja veel aastaid.

Normannide vallutuste järel rajati Bristolisse üks Lõuna-Inglismaa võimsamaid kindlusi ja 11. sajandil tekkis sadam Frome'i ja Avoni jõe ristumiskohale, algse Bristoli silla kõrvale ja linnamüüride vahetusse lähedusse. 12.–13. sajandiks oli Bristolist saanud oluline sadamalinn, mille kaudu toimus suur osa Inglismaa ja Iirimaa vahelisest kaubandusest. Bristolist eksporditi villast kangast ja nisu ning imporditi Gascogne'i ja Bordeaux' veine, Hispaania šerrit ja Toledo terast. 1141. aastal osalesid Bristoli laevad ja nende meeskonnaliikmed Lissaboni lahingus, mille käigus vallutati linn mauridelt tagasi.

Bristoliga liideti 1373. aastal Redcliffe ja Bedminster ning kuningas Edward III korraldusel eraldati Bristol Gloucesteri ja Somerseti krahvkondadest. 14. sajandi keskpaigaks oli Bristol 15 000–20 000 elanikuga arvatavasti Londoni ja Yorki järel Inglismaa suuruselt kolmas linn. 1348.–1349. aastal puhkenud katk vähendas rahvaarvu oluliselt ja 15.–16. sajandil elas Bristolis 10 000–12 000 inimest.

Saja-aastase sõja lõpp 1453. aastal tähendas, et Suurbritannia ei saanud enam kaubelda Gascogne'i veinidega, mistõttu kasvas import Hispaaniast ja Portugalist. Iirimaalt imporditi tol perioodil eelkõige kala, nahka ja riiet; Bristolist eksporditi kalevit, toiduaineid, rõivaid ja metalli.

Bristoli piiskopkond asutati 1542. aastal, kui endisest St Augustine'i kloostrist sai Bristoli katedraal. Tavakohaselt tähistas see samm ühtlasi ka linnaõiguste saamist. Inglise kodusõja ajal 1640. aastatel okupeerisid linna rojalistid.

Uus kasv saabus 17. sajandil kolooniate laiendamisega ja 18. sajandil Inglismaa osatähtsuse kasvuga orjakaubanduses. Bristolist sai Liverpooli kõrval Suurbritanniat, Aafrikat ja Ameerikat ühendava kaubateede võrgustiku keskpunkt. Tööstuskaupu transporditi esmalt Lääne-Aafrikasse, kus laadung vahetati orjadeks viidavate aafriklaste vastu. Aafriklased toimetati Ameerikasse, kust omakorda veeti Suurbritanniasse suhkrut, tubakat, rummi, riisi ja puuvilla. Ka Suurbritanniasse viidi orje, kes müüdi aristokraatide majapidamistesse teenijateks. Orjakaubanduse kõrgajal 1700.–1807. aastatel lahkus Bristoli sadamast enam kui 2000 laeva, millega toimetati Aafrikast Ameerikasse vähemalt pool miljonit inimest.

Konkurents Liverpooliga, Prantsusmaal peetud sõdade tõttu katkenud merekaubandus ja orjakaubanduse kaotamine viisid selleni, et Bristol ei suutnud põhja pool asuvate tööstuslinnadega enam arengus sammu pidada. 1804.–1809. aastatel ehitatud uue ujuvsadama rajamise kulud tõstsid sadamamakse.

Hoolimata sellest viiekordistus 19. sajandil Bristoli elanike arv tänu uute tehaste avamisele ja kaubavahetuse kasvule. Olulist rolli mängis insener Isambard Kingdom Brunel, kes kavandas Bristoli ja London Paddingtoni vahelise raudtee, kaks Bristolis ehitatud ookeanisõiduks sobivat aurulaeva (SS Great Britain ja SS Great Western) ning Clifton Suspension Bridge'i silla.

1901. aastal elas Bristolis umbes 330 000 inimest ja linnaelanike arv kasvas 20. sajandi jooksul pidevalt. Sadamategevust laiendati 1900. aastate alguses uue doki rajamisega ja 1970. aastatel avati Portbury dokk. Õhutranspordi kasvust mõjutatuna rajati 20. sajandi esimesel poolel linna mitmeid lennundustööstusettevõtteid.

Linna hariduselu elavdas Bristoli Ülikooli rajamine 1909. aastal. 1969. aastal avati linna teise kõrgkoolina polütehnikum, mis muudeti 1992. aastal Lääne-Inglismaa Ülikooliks (University of the West of England).

Teise maailmasõja ajal sai Bristoli kesklinn Luftwaffe õhurünnakutes oluliselt kahjustada. Kokku hukkus rünnakutes umbes 1300 inimest ja kannatada sai ligi 100 000 hoonet, millest 3000 hävis täielikult. Bristoli silla ja kindluse lähistel asunud ja sõjas hävinenud kunagine kaubanduspiirkond on tänapäeval muudetud pargiks, kus asuvad kahe kiriku ja kindluse varemed. Kolmas pommitamistes kannatada saanud kirik on restaureeritud ja selles asub muuseum.

Kesklinna üles ehitades valmisid 1960. aastate stiilis kõrghooned ja laiendati teid. Alates 1980. aastatest on suuremaid teid taas suletud, taastatud on Queen Square'i ja Portland Square'i väljakud, uuendatud Broadmeadi kaubanduspiirkonda ning lammutatud üks kesklinna kõrgemaid sõjajärgseid uusehitisi. Bristoli infrastruktuuri mõjutas 1960.–1970. aastatel oluliselt maanteede M4 ja M5 arendamine. Need ristuvad linnast pisut põhja pool ja on ühendatud Londoni, Cardiffi, Exeteri ja Birminghamiga.

• Bristoli laht
• Bristoli Ülikool