CMYK

Primaarvärvide C, M, Y kahekaupa kombineerimisel saadakse sekundaarvärvid punane, roheline ja sinine

CMYK on subtraktiivne (valguse neeldumisel põhinev) värvimudel, mida kasutatakse neljavärvitrükis ning trükiettevalmistuse kirjeldamiseks. CMYK on akronüüm, mis viitab kolmele põhivärvile (primaarvärvile): Cyan (tsüaansinine ehk taevasinine); Magenta (fuksiinpunane ehk violettpunane); Yellow (kollane) ja kontrastset trükijoonist kandvale mustale – Key (võti).

Neeldumisel põhineva värvimudeli tööpõhimõte on järgmine. Valge paberileht on inimsilmale nähtav tänu väliselt valgusallikalt lähtuva kiirguse peegeldumisele paberilehelt. Sealjuures neeldub valguskiirgusest valikuta umbes 40%. Mustal lehel neelduks valikuta üle 90% algsest kiirgusest. Värvilisel paberilehel on neeldumine valikuline, näiteks punasena näiv paber neelab sinise, rohelise ja kollase spektriga kiiri ning peegeldab punase spektri kiirgust.

CMYK-trükiseadmed reeglina ei sega põhivärve omavahel. Trükiprotsessis kantakse alusmaterjalile eraldi (muaree-efekti vältimiseks üksteise suhtes pööratult) põhivärvide rastrid ja kontrastsust korrigeeriv must joonis või raster. Kontrastsete mustade objektide trükkimisel on oluline kvalitatiivne vahe, kas musta pinna saamiseks kasutatakse põhivärvide liitmist (tulemus porimust), ainult musta (tavaliselt tekstid) või põhivärvi ja musta liitmist (tulemus sügav- või säravmust). Raster võimaldab kasutada pooltoonimist (halftoning), mis lubab segada põhitooni küllastamata kombinatsioone kasutades alusmaterjali loomulikku tooni. Näiteks roosa kujutise trükkimiseks valgel paberil kasutatakse violettpunase tindi 20% pooltoonimist, milles tillukeste purpurvioletsete täppide vahele jääv valge pind vähendab purpuri küllastatust ja muudab kujutise heledamaks.

Kuvaseadmed (kuvarid, projektorid, kaamerad, skannerid) töötavad RGB-värvimudeli põhimõttel.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]