Charles Sibley

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Charles Gald Sibley (7. august 1917 – 12. aprill 1998) oli Ameerika Ühendriikide ornitoloog ja molekulaarbioloog.

Charles Sibley õppis California Ülikoolis Berkeleys, kus sai 1948. aastal filosoofiadoktori kraadi.

Ta rändas palju, tegi oma esimesed välitööd 1939. ja 1941. aastal Mehhikos, seejärel Saalomoni saartel, Bismarcki saartel, Paapua Uus-Guineas ja Teise maailmasõja ajal Filipiinidel. Ta oli Ameerika Ühendriikide merevägede leitnant. Sõja ajal viibis ta pikka aega Emirau saarel Paapua Uus-Guineas.

Aastatel 1948–1949 oli Sibley Kansase ülikoolis zooloogia õpetaja ja linnuosakonna kuraator, 1949–1953 San Jose riigikooli zooloogia abiprofessor. 1953–1965 töötas ta Cornelli ülikoolis, algul zooloogia abiprofessorina, seejärel professorina ning hiljem ornitoloogia laboratooriumi juhatajana. 1965–1986 oli ta Yale'i ülikooli bioloogiaprofessor ja Peabody Museumi linnuosakonna kuraator. 1986–1992 oli ta San Francisco riigiülikooli dekaan, ning 1993. aastast kuni surmani Sonoma riigiülikooli bioloogia professor.

Charles Sibley rakendas alates 1960. aastate algusest lindude süstemaatika uurimiseks molekulaarbioloogiat. Aastakümneid kestnud töö tulemusena valmis koostöös Jon Edward Ahlquistiga teos "Phylogeny and Classification of Birds" (1991) ja koostöös Burt L. Monroe nooremaga "Distribution and Taxonomy of Birds of the World". Need on ühed enim viidatud ornitoloogiateosed. Koostöös Burt L. Monroe nooremaga valmis ka "A World Checklist of Birds" (New Haven: Yale University Press, 1993).

Charles Sibley valiti 1986. aastal Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia liikmeks. 1990. aastal valiti ta Rahvusvahelise Ornitoloogiakongressi presidendiks.

• the Auk