Demeter

Demeter (Δημήτηρ Dēmḗtēr, Dooria murdes Δαμάτηρ Dāmā́tēr; Rooma Ceres) oli üks kaheteistkümnest Olümpose jumalast.^[1]Ta oli vanakreeka mütoloogias viljakus- ja põllutööjumalanna, Kronose ja Rhea tütar. Demeterit kujutati täisealise naisena, sageli kuldkrooniga juustel ja kandmas viljavihkusid või küllusesarve ja hoidmas käes tõrvikut. Demeteri taimed olid teraviljad, magun ja münt^[2] ning tema loomaks peeti mürkmadu. Lisaks seostati teda ka gekodega (kuna need on roomajad nagu maodki ja elavad kivide all). Lindudest pühendati talle turteltuvi (lisaks temale oli see veel Aphrodite lind).^[2]

Demeter sõitis kuldses kaarikus, mida vedasid draakonisarnased olevused, Demeteri draakonid - Δημήτριοι δράκοντες^[3] (neid oli kaks).^[2] Demeteri atribuutika hulka kuulusid veel kuldne mõõk, millega ta vehkis ja mille pärast teda kutsuti Kuldtera-Daamiks (Khrysaoros). Arvatakse, et jumalannal oli Olümposel päris oma palee.^[2]

Kuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Vana-Kreekas naised, oli ta eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid.

Tähtsaimat pidustust tema auks peeti kord iga viie aasta tagant viljalõikuse ajal septembris. Pidustused kestsid üheksa päeva, korraldati rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud. Eleusise suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid - Eleusise müsteeriume. Müsteeriumil oli kesksel kohal müüt, mis jutustas Demeteri ja tema tütre Persephone loo, selle müüdiga seletasid vanad kreeklased ühtlasi ka aastaaegade olemasolu.^[4].

Eleusise müsteeriumid tõotasid olla teerajajaiks igavesse õnnelikku ellu teispoolsuses Elüüseumi väljadel.^[1]

Demeteri tütre, kevadeneiu Persephone (rooma Proserpina; Kreekas tuntud ka kui Kore, otsetõlkes neiuke) röövis allilma jumal Hades, kui tüdruk lilli korjas. Hades tahtis, et Persephonest saaks allilma kuninganna. Demeter läks oma tütart otsima ja jõudis lõpuks päikesejumal Heliose juurde, kes rääkis talle kõik ära. Murest murtud Demeter asus maa peale elama.

Ta rändas Eleusisesse ning jõudis ühe kaevu äärde, kus neli õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema Metaneira pani Demeteri oma noorimat poega Demophoni hoidma. Salaja määris Demeter last ambroosiaga ja pani ta öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi lapse ema seda pealt ning ehmatas, Demeter sai selle tõttu pahaseks ja ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et Demeteri soosing tagasi võita. Nii tehtigi.

Et Demeter kurvaks ja üksikuks jäi, oli too aasta inimestele raske – ükski vili ei tärganud ning inimsugu jäi nälga. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele, käskides Hadesel tüdruk tagasi anda. Hades nõustus, kuid andis Persephonele granaatõuna seemneid süüa. Sel moel oli Persephone maitsnud allilmatoitu ning oli sunnitud pärast maal veedetud aega Hadese juurde naasma. Kui Persephone oli maa peal, saadeti Demeteri järele Rhea. Ema ja tütar kohtusid, ent poole aasta möödudes läks Persephone tagasi allilma. Nii kordub see igal aastal ja sümboliseerib aastaaegade vaheldumist: kui Persephone tuleb maa peale, algab kevad ja vili hakkab tärkama, kui ta aga allilma laskub, järgnevad sügis ja talv.