Funktsiooni y = f ( x ) {\displaystyle y\!=f(x)} diferentsiaaliks kohal x nimetatakse funktsiooni, mis avaldub korrutisena , mille tegurid on funktsiooni tuletis kohal x ja argumendi muut :
d y = f ′ ( x ) ⋅ Δ x , {\displaystyle \mathrm {d} y=f'(x)\cdot \Delta x\ ,\ } ehk d y = d y d x d x . {\displaystyle \mathrm {d} y={\frac {\mathrm {d} y}{\mathrm {d} x}}\mathrm {d} x.} Geomeetriliselt kujutab funktsiooni diferentsiaal graafiku puutuja ordinaadi muutu .
Kuna f ′ ( x ) = tan α , {\displaystyle f'(x)=\tan \alpha \ ,} siis täisnurksest kolmnurgast P R S {\displaystyle PRS} :
R S = P R ⋅ tan α = f ′ ( x ) Δ x = d y {\displaystyle RS=PR\cdot \tan \alpha =f'(x)\Delta x=dy} Väikese argumendi muudu Δx korral d y ≈ Δ y {\displaystyle \mathrm {d} y\approx \Delta y} .
Mitme muutuja funktsiooni f {\displaystyle f} täisdiferentsiaal avaldub kui summa funktsiooni osatuletiste korrutistest vastavate muutujate diferentsiaalidega. Kahe muutuja funktsiooni f ( x , y ) {\displaystyle f(x,y)} puhul avaldub see kui
d f = ∂ f ∂ x d x + ∂ f ∂ y d y , {\displaystyle df={\frac {\partial f}{\partial x}}dx+{\frac {\partial f}{\partial y}}dy,} kus ∂ f ∂ x {\displaystyle {\frac {\partial f}{\partial x}}} ja ∂ f ∂ y {\displaystyle {\frac {\partial f}{\partial y}}} on osatuletised ja d x {\displaystyle dx} , d y {\displaystyle dy} diferentsiaalid vastavalt muutujate x {\displaystyle x} ja y {\displaystyle y} järgi. Üldistatult m {\displaystyle m} muutujaga funktsiooni f ( x 1 , x 2 , … , x m ) {\displaystyle f(x_{1},x_{2},\ldots ,x_{m})} puhul aga avaldub selle täisdiferentsiaal kui
d f = ∂ f ∂ x 1 d x 1 + ∂ f ∂ x 2 d x 2 + … + ∂ f ∂ x m d x m . {\displaystyle df={\frac {\partial f}{\partial x_{1}}}dx_{1}+{\frac {\partial f}{\partial x_{2}}}dx_{2}+\ldots +{\frac {\partial f}{\partial x_{m}}}dx_{m}.}