Doktorantuur

See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Doktorantuur ehk doktoriõpe on õppevorm ülikoolides, mille lõpus on ette nähtud doktoritöö kaitsmine ja mille lõpetamisel saadakse doktorikraad. Doktorantuuri käigus läbitakse doktoriprogramm, mille kestus on tavaliselt neli aastat. Doktoriõppes õppivat üliõpilast nimetatakse doktorandiks.

Vastavalt Eestis kehtivale ülikooliseadusele on doktoriõpe kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktoriõppe nominaalkestus Eestis on kolm kuni neli aastat. Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Doktorant läbib perioodilise atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega. Doktoriõppe lõpetanud isikule antakse teaduskraad – doktorikraad. Doktoriõppe lõpetajale antava kraadi nimetus on filosoofiadoktor, millele lisatakse sulgudes täidetud õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine. Eesti doktorikraadi ingliskeelne vaste on Doctor of Philosophy ja lühend on PhD.

Nõukogude ajal oli doktorantuur tasustatav puhkus, mis oli ette nähtud doktoritöö vormistamiseks. See kestis kuni ühe aasta.

ISCED haridussüsteemide astmestiku järgi kuulub doktorantuur astmesse ISCED 6A.