Domeen (struktuuribioloogia)
Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima. Valgu domeen omab endale iseloomulikku konformatsiooni ja aktiivsust.
Üks ja sama domeen võib esineda mitmes erinevas valgus. Olemasolevate domeenide duplitseerumine, ümber paigutumine ja muutumine on oluliseks mehhanismiks molekulaarses evolutsioonis ning see aitab suuresti kaasa uudsete omadustega valkude tekkele.
Valgu domeenide pikkus varieerub reeglina vahemikus 25–500 aminohappejääki.
Domeeni kontseptsiooni pakkus 1973. aastal välja Donald B. Wetlaufer. Ta jõudis selleni lüsosüümi ja papaiini molekulide uurimisel röntgenkristallograafia abil.[1]