Eesti soojuselektrijaam
| Eesti soojuselektrijaam | |
|---|---|
 Eesti elektrijaam sügisel 2015 | |
  | |
| Riik | Eesti |
| Koordinaadid | 59° 16′ 22″ N, 27° 53′ 9″ E |
| Staatus | aktiivne |
| Ehitus algas | 1965 |
| Omanik(ud) | Narva Elektrijaamad |
| Soojuselektrijaam | |
| Põhikütus | põlevkivi |
| Sekundaarne kütus | biokütus |
| Energia tootmine | |
| Töökorras generaatoreid | 8 |
| Soojusenergia võimsus | 84 MW |
| Nimivõimsus | 1615 MW |
Eesti soojuselektrijaam (lühendatult Eesti SEJ; ametlik nimi Eesti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa, soojuselektrijaam Narva lähedal Auvere külas Mustajõel, mis töötab alates 1969. aastast. Eesti SEJ põhikütuseks on põlevkivi, ent elektrijaama 2005. aastal valminud keevkihtplokis on võimalik asendada kuni 50% põlevkivist biokütusega.
Eesti SEJ on Eesti suurim elektrijaam: selle elektriline võimsus on 1615 MW ja soojuslik võimsus 84 MW. Ühtlasi on tegu maailma suurima põlevkivielektrijaamaga. Kokku töötab jaamas kaheksa energiaplokki, sealhulgas ka 2005. aastal rajatud keskkonnasõbralikul keevkihttehnoloogial kaasaegne energiaplokk. Kokku katab elektrijaam ja selle tuhaärastussüsteem 810 hektari suuruse maa-ala.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1965. aastal algas elektrijaama vundamendi süvendi kaevamine. Algselt kandis elektrijaam Uus-Balti Elektrijaama (vene k. Ново-Прибалтийская ГРЭС) nime, 1966. aastast nimetust NSV Liidu 50. aastapäeva nimeline Eesti Elektrijaam (vene k. Эстонская ГРЭС им. 50-летия СССР).
Esimene energiaplokk käivitati 30. juunil 1969. Projekteeritud võimsuse – 1600 MW – saavutas elektrijaam neli aastat hiljem. Kahe korstna kõrgus on 250 meetrit.
2014. aasta lõpus töötas Eesti Energia Narva Elektrijaamades, kuhu lisaks Eesti soojuselektrijaamale kuulub ka Balti soojuselektrijaam, 693 töötajat.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti soojuselektrijaam |