Eestimaa Üldkasulik Ühing

Eestimaa Üldkasulik Ühing (saksa keeles Estländischer Gemeinnütziger Verband) oli Eestimaa rüütelkonna järglasorganisatsioon, mis tegutses Eestis aastail 1919–1939.

Ühing asutati 21. märtsil 1919 ja registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogu poolt sama aasta 15. aprillil. Rüütelkond kinkis talle oma varandused ja kinnisvarad, sealhulgas Tallinna toomkooli hoone. Eestimaa rüütelkond aga likvideeriti Eesti Asutava Kogu poolt 09.06.1920 vastu võetud „Seisuste kaotamise seaduse“ alusel. EÜÜ oli Tallinna toomkooli (ametliku nimega Eestimaa Üldkasulise Seltsi poolt ülalpeetav Tallinna Doomkooli Eragümnaasium) ülalpidaja.

Ühingu välja antud tunnistused kehtisid Saksamaal ametlike dokumentidena^[1].

Eestimaa Üldkasulik Ühing registreeris suurvürst Kirill Vladimirovitši poolt antud aadlitiitleid^[2]. Eestimaa Üldkasuliku Ühingu juures asunud Eestimaa Üldkasuliku Ühingu matriklikomisjoni (saksa k. Matrikelkommision des Estländischen Gemeinnützigen Verbandes), tegeles Eestimaa aadliperekondade genealoogiliste materjalide ja fotode kogumise, nende läbitöötamise ja perekondade kohta genealoogiliste tabelite ning toimikute koostamisega. Eestimaa rüütelkonna praktiline tegevus jätkus sisuliselt suures osas Eestimaa Üldkasuliku Ühingu nime all^[3]

Ühingu juures tegutsenud matriklikomisjoni juhtis endise Eestimaa rüütelkonna genealoog Georg von Wrangell, aadliperekondade toimikute koostamisega tegeles Nikolai von Essen, komisjoni liikmed olid Georg von Krusenstern ning parun Ernst von Stackelberg. Komisjon lõpetas tegevuse 1940. aastal^[4].

Ühingusse kuulus vähesel arvul ka endise Liivimaa rüütelkonna liikmeid, kuna selle järglasorganisatsioon Liivimaa Üldkasulik Ühing asus Lätis.