Elektrirong
Elektrirong on elektri jõul sõitev rong. Elektrirongid (inglise keeles electric multiple unit) koosnevad veomootoritega mootorvagunitest, juhikabiiniga juhtvagunitest ja veomootoriteta reisivagunitest.
Elektrifitseeritud raudtee ehk elektriraudtee kohal on kontaktliin, millest elektrirongid vooluvõtturite abil elektrivoolu saavad. Mõnes riigis saavad rongid elektrienergiat ka toiterööpast. Elektriahela teiseks pooluseks on üldjuhul rööbastee, mille rööpad on omavahel elektriliselt ühendatud ehk sillatud.
Elektrironge hakati kasutama 19. sajandi lõpul. Augustis 1883 avati elektriraudtee Brightonis. Saksamaa esimesed elektriraudteed avati 1895 liinil Meckenbeuren–Tettnang, 1900 Mansfeldi kandis ja 1903 Hamburgi kandis.
NSV Liidus olid kaks esimest elektriraudteed Bakuu–Surahhanõ (1926, pinge 1200 V) ja Moskva–Mõtištši (1929, pinge 1500 V). 1950. aastatel mindi NSV Liidus üle pingele 3000 V, kuid kümnendi lõpus hakati paralleelselt tootma juba selliseid ronge, mille tööpinge on 25 kV.
Elektrirongi koguvõimsus on 700–1000 kW. Tänapäeva elektrirongid suudavad arendada kiirust üle 200 km/h.
Elektriraudtee Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis (Tallinnas ja Harjumaal) korraldab elektrirongiliiklust Elron.
Eesti esimene, 11,2 km pikkune regulaarne elektrirongiliin avati 1. oktoobril 1924 Tallinna (Balti jaam) ja Pääsküla vahel.
1941 lõpetati elektrirongiliiklus. Kogu veerem viidi Permi, mis sel ajal kandis nime Molotov. 1942–1944 demonteeriti elektriraudtee kontaktvõrk.
1946 elektriraudtee taastati. Liiklus algas 18. augustil. Kasutati sõjasaagiks saadud Berliini elektrironge, mille jaoks ehitati kõrged ooteplatvormid. Elektriraudtee pikendati 1958 Pääskülast Kloogani, (Keilani 1958, Kloogani 1960) 1960 Klooga-Rannale, 1962 Paldiskisse, 1965 Vasalemma, 1978 Aegviiduni (Kehrani juba 1973. aastal), 1981 Riisiperene ja 2019 Turbani.
2028. aasta lõpuks on kavas kogu Eesti raudteevõrk elektrifitseerida. Kui praegustel elektrifitseeritud lõikudel töötab kolmekilovoldine alalisvooluvõrk, siis uued lõigud ehitatakse 25 kilovoldile ja vahelduvvoolule.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Riik kavatseb raudteevõrgu elektrifitseerida aastaks 2028; ERR uudised, 04.11.2019.