Elevandiluu

Näide elevandiluu kasutamisest kunstis. Diptühhon stseenidega neitsi Maarja elust. XIV sajand. Louvre'i muuseum Pariisis

Elevandiluu ehk vandel on elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, mida kasutatakse vääris- või kultusesemete, ehete või nipsasjakeste tootmiseks. Materjal on kõva, valge või kollakasvalge värvusega.

Elevandiluud on esemete valmistamiseks kasutatud alates antiikajast ning läbi ajaloo on hinnatud materjali tugevust ja värvitooni, mis võimaldas luua pilkupüüdvaid kunstiteoseid, aga ka tarbeesemeid, nagu näiteks nööbid, piljardikuulid, klaveriklahvid või doomino-klotsid. Tooraine saadi ja saadakse enamasti Aafrika elevandi võhkadest. 15.–16. sajandil jagasid Prantsusmaa ja Portugal Lääne-Aafrika rannikualad mõtteliselt neljaks, millest üks sai nime Elevandiluurannik sealtkaudu enim väljaveetava kaubaartikli tõttu. Hiljem nimi kinnistus ning on nüüd riigi nimeks. Kasvanud nõudlus tõi kaasa selle, et Aafrika elevante hakati massiliselt küttima. 19. ja 20. sajandil võttis elevandiluust esemete tootmine tööstuslikud mõõtmed, mistõttu Aafrika elevantide populatsioon on drastiliselt vähenenud kunagistelt miljonitelt 415 000-le.[1]

1990. aastal keelati kogu maailmas elevantide salaküttimine elevandiluu saamiseks. Ebaseaduslik salaküttimine on ometi jätkunud. Suurimaks vandlituruks on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kõrval kujunenud Hiina, kus tugevnev keskklass soovib tarbida üha enam luksustooteid. Selle piiramiseks keelustas Hiina Rahvavabariik 2018. aastast elevandiluust valmistatud esemete müügi.[2]

  1. Maailma Looduse Fond (WWF). "African Elephants". Vaadatud 27.03.2019.
  2. "Uuring: enamik Euroopas müüdavast elevandiluust on ebaseaduslik". www.majandus.ee. 10. juuli 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.03.2019. Vaadatud 27.03.2019.