Empire State Building

Empire State Building
Üldandmed
Asukoht New York,  Ameerika Ühendriigid
Stiil art déco
Ehituse algus 1929
Ehituse lõpp 1931
Maksumus 40 948 900 USA dollarit[1]
Koordinaadid 40° 44′ 54,3″ N, 73° 59′ 9″ W
Tehniline ülevaade
Kõrgus antennitipp – 443,2 m
katus – 381 m
viimane korrus – 373,2 m
Vundamendi pindala 257 211 m2
Korruseid 102
Projekt ja ehitus
Arhitekt Shreve, Lamb and Harmon
Kaart
Vaade üle Midtown Manhattani

Empire State Building ( 'Impeeriumi osariigi hoone') on Ameerika Ühendriikide suurimas linnas New Yorgis asuv 102-korruseline kõrghoone. Hoone kõrgus on 381 m, koos antenniga 449,5 m. Hoone on art déco kunstisuuna üks paremaid arhitektuurilisi näiteid.

Hoone valmis 1931. aastal. Kuni 1972. aastani, mil valmis Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorn, oli see maailma kõrgeim hoone. Enne Empire State Buildingut oli maailma kõrgeim ehitis aasta varem valminud Chrysler Building, mis paikneb esimesest 8 tänavaületusest kirdes ja 2 puiesteeületusest kagus.

Empire State Building 2012. aastal
Ehitustööline Empire State Buildingu ehitusel. Taamal Chrysler Building

Empire State Building asub Fifth Avenue ja West 34th Streeti ristmikul. Hoone aadress on 350 Fifth Avenue.

Varem asus samas kohas Waldorf-Astoria.

Hoone avas USA president Herbert Hoover 1. mail 1931, lülitades nupuvajutusega Washingtonis sisse hoone välisvalgustuse. Kuid hoone tiputulesid kasutati esimest korda alles 1932. aasta novembris selleks, et teatada Franklin Roosevelti võitu presidendivalimistel Hooveri üle.

Hoone avati ülemaailmse majanduskriisi ajal. Selle tulemusena ei õnnestunud kogu hoonet kaua aega välja rentida. Seda põhjustas osalt hoone viletsa asukoht 34. tänaval, suhteliselt kaugel ühissõidukipeatustest: nii lähim raudtee- kui ka autobussijaam asub rohkem kui 5 kvartali kaugusel. Paremas asukohas olevatel kõrghoonetel, näiteks Chrysler Buildingul, seda probleemi polnud. Üürnike vähesuse tõttu nimetasid newyorklased seda hoonet Empty State Building. Alles 1950 oli esimene aasta, mil hoone suutis omanikele kasumit teenida.

1951 ostis hoone Roger L. Stevens koos oma äripartneritega 51 miljoni USA dollari eest ja sel ajal oli see läbi aegade kõrgeim summa, mida kunagi ühe hoone eest makstud on.

Lennuõnnetus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu Maailma Kaubanduskeskusse, nii ka Empire State Buildingusse on lennuk sisse sõitnud. See juhtus laupäeval, 28. juulil 1945 kell 9.40, mil pommitaja B-25 Mitchell, mida juhtis kolonelleitnant William Franklin Smith noorem, sõitis tiheda udu tõttu hoone põhjatiiba sisse. Lennuk tabas 79. ja 80. korrust, kus asusid Riikliku Katoliikliku Heaolunõukogu ruumid. Õnnetuses hukkus 14 inimest.

Üks lennuki mootor lendas majast läbi ning kukkus järgmises kvartalis oleva maja katusele. Puhkes tulekahju ja see maja hävis. Teine lennukimootor ja osa telikust kukkusid Empire State Buildingu liftišahti ja tekitasid tulekahju, mis kustutati 40 minutiga.

Liftitöötaja Betty Lou Oliver oli õnnetuse ajal 80. korrusel viibinud inimestest ainus, kes ellu jäi, ehkki ta sai põletushaavu. Päästetöötajad otsustasid ta liftiga alla viia, teadmata, et liftikaablid on katkemiseni kahjustada saanud. Kui Oliver oli liftis ja uksed sulgusid, katkesid kaablid ja Oliver kukkus 75 korrust allapoole keldrisse. Ta jäi taas ellu ja Guinnessi rekordite raamatu andmetel on ta kõige kõrgemalt koos liftiga kukkumise üle elanud inimene. Ta paranes.

Hoolimata kahjustustest, mida hoone oli saanud, algas paljudel korrustel juba järgmisel esmaspäeval taas tööpäev.

Ameerika Ehitusinseneride Ühing valis Empire State Buildingu seitsme tänapäevase maailmaime hulka, kuhu kuuluvad 7 viimase poolteise sajandi jooksul rajatud kõige tähelepanuväärsemat ehitist. Selles nimekirjas on see ainus maja.

  1. history1900s.com vaadatud 6.11.2011

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]