Esperantist

Esperantist (esperanto keeles: esperantisto) on isik, kes räägib esperanto keelt või kasutab seda keelt muul viisil^[1]. Sellise tähenduse sõnale Esperantist on omistanud Boulogne'i deklaratsiooni viies lõik (1905):"Esperantist on igaüks, kes oskab esperanto keelt ja kasutab seda, olenemata sellest, millistel eesmärkidel ta seda kasutab. Igal esperantistil on soovitatav kuuluda mis tahes esperanto kogukonda, kuid mitte kohustuslik. "

Kuigi Boulogne'i deklaratsiooni määratlus on esperanto kogukonnas hästi tuntud, ei ole kõik esperantistid sellega nõus. Näiteks on esperantokeelse luule klassik Julio Baga (1891–1967) öelnud: "Esperantistiks olemine ei tähenda mitte ainult keeleoskust. See on eesmärk. Missioon parema maailmakorra püüdlemise poole. Nad ei muutu tõelisteks esperantistideks, vaid on selleks sündinud ning osad meist võivad olla esperantistid juba enne keele õppimist. Selline suhtumine esperanto keelde kui maailma ümberkujundamisse õiglasemate põhimõtetega on esperantistide seas tavaline."

Mõnikord, kui soovitakse vältida sufiksi ''-ist'' kasutamist, mis on levinud paljudes keeltes, nimetatakse esperanto keele kõnelejaid hoopis ''esperantofonideks''. Huvitav on see, et esperantokeelne on sõna "fono" omab sama tähendust nagu vene keeleski, seda tõlgitakse sõnana ''taust''. Seetõttu ei pruugi vestluspartner võimalikku nimetust "esperantofono" esperanto keeles mõista. Kõige ligilähedasem tõlge eestikeelsele sõnale ''esperanto keelt kõnelev'' on ''e-parolanto'' (''esperanto-parolanto'').

Esimene esperantokeelne perioodika väljaanne oli La Esperantisto (Esperantist 1889).

• Esperantistide klubi
• Esperantokeelne kirjandus