Estlink 2

Kaart
Estlink 2
Estlink 2 asukoht (kaart tehtud enne 2014; Estlink 2 avati 2014)

Estlink 2 on umbes 170 km pikkune elektrikaabel Eesti ja Soome vahel. Kaabli omanikud on Elering AS (50%), Fingrid Oyj (50%).[1]

EstLink 2 eelleping sõlmiti Eleringi ja Fingridi vahel 15. veebruaril 2010 Tallinnas. Ehitusleping sõlmiti 1. novembril 2010.

23. detsembril 2010 sõlmiti mere- ja maa-aluste kaablite tootmise ja paigaldamise leping Nexansiga, konverterjaamade ehitamise leping Siemensiga, Nikuvikeni kaabliterminali rajamise ja Anttila alajaama laiendamise leping Soomes sõlmiti Empower Oy-ga ning lepingu Anttila ja Nikuvikeni vahelise ülekandeliini ehitamiseks sai Bouygues'i osa ETDE.

Kaabli paigaldamine algas 15. oktoobril 2012 ja selle paigaldas kaablilaev Nexans Skagerrak. Kaabli testimine algas 22. oktoobril 2013. Proovitegevus algas 6. detsembril 2013 ja kestis kuni 6. veebruarini 2014, misjärel alustas kommertstegevust.

Kaabel avati pidulikult 6. märtsil 2014.

Estlink 2 kogupikkus on 171 km, see koosneb 145 km pikkusest avamerekaablist, 12 km pikkusest maismaakaablist Eestis ja 14 km õhuliinist Soomes. 12 km pikkune maakaabel saab alguse Püssi alajaamast ja kulgeb Soome lahe rannikul Aseris. Sealt kulgeb 145 km pikkune avamerekaabel Soome Nikuvikeni kaabliterminali jaama. Nikuvikeni kaabliterminali jaam ühendatakse Attila konverterjaamaga 14 km pikkuse õhuliiniga.

Estlink 2 on klassikaline kahesuunaline monopolaarne kõrgepinge alalisvooluühendus liinikommuteeritavate konvertertüristoridega. Selle maksimaalne ülekandekiirus on 650 MW ja see töötab 450 kV pingega. Selle hinnanguline maksumus on umbes 320 miljonit eurot, millest konverterjaamad maksavad 100 miljonit eurot ja kaabel 180 miljonit eurot. Euroopa Komisjon otsustas eraldada projektile 100 miljonit eurot.

Nimi Riik
Püssi konverteralajaam Eesti
Nikuvikeni kaabliterminal Soome
Anttila konverteralajaam Soome

2024. aasta jaanuaris lülitati kaabel rikke tõttu välja ning ühendus taastati alles sama aasta septembris. Rikkekoht tuvastati veebruari lõpuks ning umbes 30 miljoni euro maksnud remonditööde käigus asendati Eesti rannikul ligikaudu 300 meetri pikkune kaablilõik reservkaabliga. Rike avaldas olulist mõju kohalikule elektrihinnale, mis tõusis selle tulemusel rikkeperioodil hinnanguliselt kümnendiku võrra.[2]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]