François Couperin

François Couperin (10. november 1668 Pariis – 11. september 1733 Pariis) oli prantsuse klavessinist, organist ja helilooja.

François Couperin, keda on nimetatud ka Couperin Suureks (Couperin le Grand), sündis muusikute peres. Couperinide suguvõsas oli kahe sajandi vältel mitmeid muusikuid. Tema isa Charles Couperin oli Pariisi St. Gervais' kiriku organist. Couperinide pere elas kiriku üüritud korteris, mille eest organist ise üüri ei pidanud maksma.

Esimesed muusikatunnid andis Franςois'le tema isa Charles. Hiljem õppis ta Jacques Thomelini juures orelit. 17-aastaselt sai Franςois Couperin pärast oma isa surma organisti koha St. Gervais' kirikus.

26. aprillil 1689 abiellus Franςois Couperin Marie-Anne Ansault'ga. Neil sündis kaks tütart, kes olid samuti väga head muusikud. Üks neist oli ka organist ja teine klavessiinist kuninga õukonnas. Mõlemal olid tol ajal naiste jaoks ebatavalised ametid.

Pärast Jacques Thomelini surma korraldas kuningas Louis XIV muusikute vahel võistluse kuningliku organisti kohale. Franςois võitis selle võistluse väga kergelt ja temast sai alates 26. detsembrist 1693 kuninglik organist (organiste du roi). Tema kohustusteks oli õpetada muusikat printsessile, printsile, samuti Burgundia hertsogile. Aastal 1701 sai Franςois ka kuningliku klavessinisti koha. Pärast Louis XIV surma paranes Franςois Couperini olukord veelgi. Ta elas Pariisis mugavas suures korteris Palais Royalis, kus ta andis nii klavessiini- kui ka kammermuusika kontserte.

Nii Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik kui ka orel, mida Franςois Couperin mängis, on säilinud tänapäevani algsel kujul.

Franςois Couperin kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat. Franςois Couperin kirjutas orelile kaheosalise kogumiku Pièces d`orgue consistantes en deux Masse (1689–1690). See kogumik sisaldab kahte missat orelile, mida Couperin ise oli kirikupühadel St. Gervais´ kirikus esitanud. Franςois Coperin kirjutas ka muusikateoreetilise raamatu klavessiinimängust ja interpretatsioonist (L`Art de toucher le clavecin , mis ilmus 1716. aastal). Seda teoreetilist teost on kasutanud paljud nii tolle aja kui ka tänapäeva muusikud ja isegi Johann Sebastian Bach. Raamatus on muu hulgas juttu klavessiinimänguvõtetest, artikulatsioonist, kaunistuste (melismide) kasutamisest.

• 4 Sonata da chiesa. 4 kirikusonaati (1679)
• Pièces d`orgue consistantes en deux Masse. 2 missat orelile (1689–1690)
• Concerts royaux. (1722) Kuninglikud kontserdid, mille ta on kirjutanud kuningas Louis XIV pühapäevaõhtusteks kontsertideks Versailles's.
• Pièces de clavessin, esimene osa. (1713)
• Pieces de clavessin, teine ja kolmas osa. (1716–1717, 1722 ja 1730)
• Leςons de Tènebrès. (1714–1715). See on koorimuusikateos. Tekst on ladinakeelne prohvet Jeremija tekstile Piiblist.
• L`Art de toucher le clavessin. Muusikateoreetiline teos. (1716)

• /Werner Icking Music Archive (WIMA)