Friedrich Hollmann

Friedrich August Wilhelm Hollmann (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja Liivimaa kindralsuperintendent.

Algõpetuse sai koduõpetajalt. Õppis aastatel 1846–1851 Riia kubermangugümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1852–1856 (aastal 1855 sai kuldauraha (gold. Preis medaille)). Oli aastatel 1856–1858 koduõpetaja Ropka mõisas. Oli 1857–1858 prooviaastal Tartu Maarja koguduses Adalbert Hugo Willigerode juures. Ordineeriti 5. aprillil 1859 õpetajaks.

Oli aastatel 1859–1873 (introdutseeriti 5. aprillil 1859) Rõuge Maarja koguduse õpetaja. Seejärel asutas ta aastal 1873 Tartus kaheaastase eestikeelse religioosse vaimsusega vallakooliõpetajate seminari (Tartu Hollmanni Seminar), oli aastatel 1873–1887 direktor, seminari seismajäämise järel tegutses Peterburi linnamisjonis. nimetati aastal 1889 Liivimaa kindralsuperintendendiks, kelleks jäi surmani. Suri aastal 1900 Valgas, olles teel koju sinodilt^[1].

Kirikumehena ja eriti Liivimaa kiriku vaimuliku juhina lähenes ta tuttavale kirikuvürsti tüübile: varustatud raudse tahtega, pani ta ennast järjekindlalt maksma kirikus, juhtides kirikut täielikus kooskõlas "maapoliitikaga", mis "maakirikus" nägi üht rahva kasvatuse tegurit ajalooliselt kujunenud Balti omapärase poliitilise ja ühiskondliku seisukorra muutumatult alalhoidmise sihis. Seejuures olid möödapääsmatud kokkupõrked kodumaa võimuvahekordades põhjalikke muutusi ja uuendusi taotlevate eesti ja läti iseteadlike püüetega. Hollmanni selge vaim ja tasakaalukus suutis ära hoida järskude lõhede tekkimise kirikus, milleks aitas kaasa Vene valitsuse ja kreeka-katoliku kiriku poolt 90. aastate alguses erilise hooga tarvitusele võetud surveabinõud luterliku kiriku, eriti koguduseõpetajate vastu, kes olid seotud kiriklike talituste läbiviimisega rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele)^[2].

Koolimehena oli Hollmanni tugevaks küljeks katehheetilise õpetusviisi käsitlemine usuõpetuses. Viljakam tegevus kirjanduse põllul sünnib seminarijuhataja ameti pidamise ajal ja usuõpetusliku koolikirjanduse alal. Viljakam tegevus kirjanduse alal on tal seminarijuhataja ametisoleku ajal ja usuõpetusliku koolikirjanduse alal. Tema sulest on ilmunud:

• 6 Kiriko-koori-laulo enämbäste meeste häälil laulda/[Noot]/[F. Hollmann]. Tartu: C. Mattiesen, 1877
• 28 Kerriko laulo-wiit Tarto ma-rahwa kolilastele ärratamisses nink römus nelja häle päle säetu/[Noot]/[F. Hollmann]. Tartu, 1860
• Christian Heinrich Zeller. Tartu: Schnakenburg, 1883
• Der evangelische Religionsunterricht auf der Elementarstufe: den Lehrern und Lehrerinnen des Livländischen Consistorialbezirks gewidmet/ von F. Hollmann. Riga: Hoerschelmann, 1897
• Jumala arm ja tõde : Lapsukeste piibli-loud kodu õppimiseks emadele / [Fr. Hollmann]. Tartu: Schnakenburg, 1882.
• Jumala arm nink tõte : Wäikeste laste piibli lou koton oppi, kristlikuile emmile pakutu :[Väikene Pildi-Piibel lastele / Fr. Hollmann]. Tartu: Schnakenburg, 1882.
• Katekismuse õpetus laste-koolis. Tartu: C. Mattiesen, 1886
• Kõned laste kaswatamisest ja õpetamisest: Peetud Tartu seminaris koolmeistrite koosolekul. Wälja annud Fr. Hollmann. Tartu: 1883–1886 (neljas andes)
• Laste eddimäne luggemise ramat: Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu/ [Fr. Hollmann]. Tartu: 1875
• Lutherμs und Melanchthonμs Anteil an der Gründung evangelischer Lateinschulen während des Zeitraumes von 1518 bis 1530: ein Beitrag zur Entstehungsgeschichte des evangelischen Gymnasiums / Friedrich Hollmann. Dorpat: Mattiesen, 1885
• Lutheruse Weikene Katekismus Walla-koolis./ 1. jagu, 1. peatükk/ Walla-koolmeistritele abiks ja juhatuseks seletanud Fr. Hollmann. Tartu: H. Laakmann, 1884
• Lutheruse Weikene katekismus Walla-koolis. / 2. jagu, 2. peatükk / Walla-koolmeistritele abiks ja juhatuseks seletanud Fr. Hollmann. Tartu: H. Laakmann, 1884
• Lutheruse Weikene katekismus Walla-koolis: Alama astme laste õpimise raamat / Wälja annud Fr. Hollmann. Tartu: H. Laakmann, 1884, 1885
• Lutheruse Weikene katekismus Walla-koolis: Alama astme laste õpimise raamat / Wälja annud Fr. Hollmann. Tartu: H. Laakmann, 1885
• Lutheruse Weikene katekismus Walla-koolis: Keskmise astme laste õppimise raamat / Wälja annud Fr. Hollmann. Tartu: H. Laakmann, 1885, 1998
• Lutheruse Weikene Katekismus walla-koolis: Ülema astme laste õppimise raamat / Wälja annud Fr. Hollmann. Tartu: H. Laakmann, 1885
• Piibli lou õpetamine vallakoolis. Tartu: C. Mattiesen, 1884
• Pühändamise kõne, mis Roosa kiriku pühändamisel 26. Septembril 1893 pidänu Friedrich Hollmann. Tartu: 1893
• Südame haridus koolis. Tartu: Schnakenburg, 1883
• Ueber nationale Erziehung: Vortrag, am 24. Febr. (8. März) 1882 in der Aula der Universität zu Dorpat gehalten/ Friedrich Hollmann. Dorpat: Karow, 1882
• Die Volkschule in Livland/ nach einem Vortrage von F. Hollmann. Dorpat: Mattiesen, 1876.
• Volkschule in Livland. Riga: Jonck u. Poliewsky, 1908-1925 (sisaldab Hollmanni artikleid)
• Üleüldise ajalou õpetamine valla-koolis. Tartu: C. Mattiesen, 1885
• Üllekohtutsest majapiddajast: Jutlus IX pühhapäiwa päle perran kolmainouse pühha/ [Fr. Hollmann]. Tartu: 1868^[3].

Tema isa Rudolf Gustav Hollmann oli Hargla- ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, onu Karl August Hollmann oli Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja, poeg Franz Friedrich Reinhold Hollmann oli Maarja-Magdaleena- ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hiljem Lätis Cēsise piirkonnas, Liepkalne kihelkonnas, Iršis (Hirschehofis) asunud saksa koloonia õpetaja, poeg Valter Friedrich Hollmann oli arst.