Front

Front on eraldusvöönd ja üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel.^[1]

Erinevateks omadusteks on peamiselt temperatuur ja niiskusesisaldus, lisaks rõhu gradient, tuule kiirus ja suund ning pilved ja sademed. Front on maapinna suhtes kaldu ning soe/soojem õhk asub külma/jahedama õhu peal. Frondi lähenemisel või üleminekul paikkonnast ilm muutub.^[2] Kui madalama temperatuuriga õhumass on aktiivsem, s.t tungib peale, siis on frontaalpind väiksema kaldega või püstisem, tekib soojem tõusev õhuvool ja esineb äikest. Soojema õhumassi pealetungist annavad esmalt märku kiudpilved, neile järgnevad tihedamad kõrgpilved ja lõpuks madalad pilved.

Frondid paiknevad/arenevad kahe õhumassi, mis kujunevad lähestikku või on liikunud üksteise kõrvale, piirialal. Frondid liiguvad pööreldes ja põimudes koos õhumassidega. Kui muutuvad aluspinna või õhukihi omadused või toimub voogude jagunemine, muutuvad ka frontide põhiomadused.^[2]

Frondi lõikumine maapinnaga annab ilmakaardil joone, mida kutsutakse frontaaljooneks.^[2]

Frondid jaotatakse klimatoloogilisteks ja atmosfäärseteks frontideks. Klimatoloogilised frondid on arktiline ja polaarne front ning troopiline konvergentsi vöönd. Atmosfäärsed frondid jagunevad omakorda soojadeks, külmadeks, sekundaarseteks, okuldeerunud ja statsionaarseteks frontideks.^[1]

Klimatoloogilised frondid on suuremõõtmelised frondid, mis eraldavad arktilist, polaarset, troopilist ja ekvatoriaalset õhumassi. Nendes eraldusvööndites on õhumasside omaduste muutused kõige järsemad.^[1]

Klimatoloogilised frondid jagunevad järgmiselt:

• arktiline front – eraldab arktilist ja polaarset õhku;
• polaarne front – eraldab polaarset ja troopilist õhku;
• troopilise konvergentsi vöönd – eraldab troopilist ja ekvatoriaalset õhku.^[1]

Klimatoloogilised frondid nihkuvad vastavalt aastaajale – kui põhjapoolkeral on suvi, liiguvad kõik klimatoloogilised frondid põhja poole, kui talv, siis lõuna poole.^[1]

Klimatoloogilistest frontidest on Euroopale tähtsaim polaarfront, millega on seotud kõige aktiivsem tsüklonaalne tegevus. Väikestel laiuskraadidel, ekvatoriaal- ja troopikaõhu vahel, enamasti frontaalseid ilmasikunähtusi ei esine.^[2]

Atmosfäärsed frondid on väiksemate mõõtmetega eraldusvööndid erinevate omadustega õhumasside vahel. Atmosfäärsed frondid jaotatakse:

• soojadeks frontideks (soojem õhk tungib peale)
• külmadeks frontideks (jahedam või külm õhk tungib peale)
• sekundaarseteks frontideks (frondi ülemineku järellainetus)
• okludeerunud frontideks (nö täitunud madalrõhkkond)
• statsionaarseteks frontideks (väheliikuv front).^[1]

Pealetungiva sooja õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse soojaks frondiks. Soe front liigub aeglaselt (harilikult 20–30 km/h) ning tõuseb külma õhu kohale väikse kaldega (keskmiselt iga 150 m kohta mööda aluspinda 1 m).^[1]

Sooja frondi lähenemine on varakult märgatav, sest sellega kaasnevad kihilise ehitusega pilved, mis asuvad frondijoone ees. Pilvedesüsteem võib ulatuda 700–800 km-ni. Esmalt ilmuvad taevasse kiudpilved (Cirrus), mis muutuvad peagi kiudkihtpilvedeks (Cirrostratus). Mõne tunni jooksul tihenevad kiudkihtpilved kõrgkihtpilvedeks (Altostratus). Kõrgkihtpilvedega võivad saabuda esimesed sademed. Edasi muutuvad kõrgkihtpilved peagi madalal (150–200 m kõrgusel) asuvateks ning laussademeid andvateks kihtsajupilvedeks (Nimbostratus). Sademete ala ulatus on keskmiselt 200–300 km.^[1]

Sooja frondi lähenemisel hakkab õhurõhk aeglaselt langema, tuul tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub oma algsest liikumissuunast veidi vasakule.^[1]

Sooja frondi saabumisega kaasneb talvel ja suvel erinev temperatuurimuutus. Pilvede saabumise ning tihenemisega päikese soojendav mõju väheneb ja suvel hakkab seetõttu temperatuur langema. Talvel temperatuur aga tõuseb.^[1]

Soojal frondil sajab tihti lausvihma. Talvisel ajal sajab lund ning tuiskab, võib tekkida ka jäidet (alajahtunud veepisad langevad maapinnale ja jäätuvad kohe).^[3]

Äikest sooja frondiga tavaliselt ei esine, kuid seda võib harvadel juhtudel põhjustada tsükloni sooja sektorit täitev mereline troopiline õhk, milles arenevad võimsad tõusvad õhuvoolud. Sooja frondi äike esineb peamiselt öösel.^[1]

Ilmakaartidel märgitakse soe front punase joonega. Joonel on poolringi kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda.^[4]

Pealetungiva külma/jahedama õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse külmaks frondiks. Külm front liigub kõikidest teistest frontidest suurema kiirusega, kuid selle saabumine ei ole nii vara märgatav, sest pilvemass liigub peamiselt frondi taga. Külmem õhk liigub/poeb soojema õhumassi alla ja soe õhk on sunnitud kiiresti tõusma, seetõttu on külma frondi kalle tunduvalt suurem kui soojal frondil (80–150 m kohta maapinnal 1 m tõusu).^[1]

Külma frondiga kaasneb kiire ilma muutus, esinevad puhangulised tuuled, konvektsioon, äike ja hoogsademed. Pilvedesüsteem on palju kitsam kui soojal frondil.^[5]

Ilmakaartidel märgitakse külm front sinise joonega. Joonel on kolmnurga kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda.^[4]

Külmad frondid jagunevad kaheks:

• esimest liiki ehk aeglaselt liikuv külm front
• teist liiki ehk kiiresti liikuv front

Esimest liiki ehk aeglaselt liikuv külm front kujutab pilvedesüsteemi poolest tagurpidi sooja fronti, sest kõigepealt ilmuvad teavasse kihtsajupilved (Nimbostratus), seejärel muutuvad pilved üha kõrgemaks – kõrgkihtpilvedeks (Altocumulus). Viimasena tulevad kiudkihtpilved (Cirrostratus) ja kiudpilved (Cirrus).^[1]

Esimest liiki külma frondi liikumise kiirus on suurem (30–40 km/h) kui soojal frondil, pilvesüsteemi laius on kuni 300 km, sademed esinevad kuni 200 km-l. Pilved ulatuvad suvel 6000–10 000 m kõrguseni, talvel 4000–5000 m kõrguseni.^[1]

Talvel kaasnevad aeglaselt liikuva külma frondiga põhiliselt laussademed, kuid suvel võib sellel frondil areneda ka rünksajupilvi (Cumulonimbus) ja äikest.^[5].

Frondi saabumisel langeb kiiresti õhurõhk ja temperatuur, tugevneb tuul ning muutub puhanguliseks. Pärast frondi lahkumist muutub tuulesuund järsult paremale.^[5].

Teist liiki ehk kiiresti liikuva külma frondi korral sunnib kiiresti liikuv külm õhk sooja õhu järsult tõusma. Sooja õhu kiirel tõusmisel arenevad võimsad rünksajupilved (Cumulonimbus), mis annavad tugevaid sajuhoogusid, esineb äike ja tugev tuul. Võib sadada rahet ning esineda pagisid, trombe või vesipükse.^[1]

Teist liiki külma frondi liikumiskiirus on keskmiselt 50–60 km/h ning pilvesüsteemi laius kitsas – 20–30 km.^[1]

Kiiresti liikuva külma frondi saabumisel langeb õhurõhk, temperatuur ja õhuniiskus järsult. Pärast frondi lahkumist tõuseb õhurõhk niisama kiiresti ning tuul pöördub paremale.^[1]

Sekundaarsed ehk teisesed külmad frondid kujutavad endast kitsamaid pilvede ja sademete ribasid, mis tekivad külma frondi lahkudes (1. või 2. liiki) sissevoolava külmema õhu tagajärjel. Nendes piirkondades, kus õhu omadused muutuvad kõige kiiremini, moodustubki sekundaarne front.^[1]

Sekundaarsete frontide pilvesüsteemide laius on keskmiselt 20–30 km, sademed esinevad kuni 10 km-l ning pilved ulatuvad talvel 2000–3000 m kõrgusele, suvel kõrgemale.^[1]

Peamiselt esinevad sellised frondid talvel, tekitades tugevaid lume- ja lörtsisadusid. Suvel arenevad konvektsioonipilved (rünksajupilved – Cumulonimbus), võib esineda äikest.

Okludeerunud front ehk oklusioonifront (nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast occludere, mis tähendab "sulgema, sulguma") on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub õhupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub okludeerunud front. Selle protsessi tulemusena surutakse soe õhk üles ja tekib keeruline pilvede süsteem.^[1]

Okludeerunud frondid võivad olla:

• Sooja tüüpi (talvisel poolaastal)
• Külma tüüpi (soojal poolaastal)

Soe okludeerunud front tekib, kui külm front jõuab soojale frondile järele, kuid kõige ees liigub väga külm õhk. Sooja tüüpi okludeerunud frondid esinevad peamiselt külmal aastaajal. Pilved järgnevad üksteisele nagu soojal frondil ning põhjustavad lausvihma, -lund või -lörtsi. Õhurõhk langeb, tuul tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub vasakule. Sademeid esineb 100–200 km.^[1]

Külm okludeerunud front tekib, kui soojale frondile jõuab järgi väga külm õhk, kuid kõige ees liigub vähem külm õhk. Külma tüüpi okludeerunud frondid esinevad peamiselt soojal aastaajal. Ka külmal okludeerunud frondil esinevad algselt samad pilved, mis soojal frondil, kuid erinevuseks on tagant tulev suure kiirusega liikuv eriti külm õhk, mis sunnib sooja õhu kiiresti üles tõusma. Üles on sunnitud tõusma ka frondi ees liikunud vähem külm õhk. Selletõttu arenevad võimsad rünksajupilved sooja õhu sees. Esineb äikest, rahe ja tormituult. Sademeid on keskmiselt 100 km laiuses.^[1]

Kohta aluspinnal ja ilmakaardil, kus soe ja külm front liituvad nimetatakse oklusioonipunktiks. Selles punktis on ilmastikutingimused kõige keerulisemad.^[1]

Ilmakaartidel märgitakse okludeerunud front lilla joonega. Joonel vahelduvad kolmnurgad ja poolringi kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda.^[4]

Statsionaarseks frondiks nimetatakse fronti, mis liigub väga aeglaselt või seisab peaaegu paigal. Selline front tekib, kui front osutub paralleelseks isobaaridega või on nende suhtes väikse nurga all.^[1] Statsionaarsed frondid ei ole öösel kergesti märgatavad, kuid päeval on selliste frontide kohal vertikaalarenguga pilvede vööndid.^[1]

Statsionaarne front on ilmakaardil märgitud joonega, kus vahelduvad sinised kolmnurgad ja punased poolringid, mis asuvad erineval poolel joont.^[4]

• antitsüklon
• külm front
• soe front
• tsüklon
• õhumass