Girard de Soucanton

Parunite Girard de Soucantonide suguvõsavapp
Girard de Soucantonide vapp Prangli kirikus. Valmistatud 19. sajandi III veerandil

Girard de Soucanton (vene: Жирар-де-Сукантон) on Prantsusmaalt Languedoc-Roussillon piirkonnast pärit aadlisuguvõsa.

Girardide perekonna suguvõsaliin on katkematult jälgitav alates Étienne Charles Girardist, kellest on teada, et ta oli Aurichi kodanik ja pagar, kes abiellunud 1699. aastal Emdenis. Tema poeg Stephan Karl Girard (ristitud 9. juulil 1703 Emden – 1740 Moskva) tegutses kirurgina Rastedes (Oldenburg) ning alates 1738. aastast oli arst Moskvas.

Stephan Karli poeg Johann Karl Girard (1732–1799) asus 1770. aastal Rastedest Tallinna ning sai 1774. aastal Tallinna kodanikuks. 3. mail 1782 abiellus ta Hermann Clayhillsi lese Margaretha Elisabeth Clayhillsi (sündinud Hetling) sugulase Anna Dorothea Hetlingiga, kelle kaudu päris muuhulgas ka kaubafirma Thomas Clayhills & Son. Johann Karl Girard oli Tallinna raehärra (1797–1798) ning valiti 18. jaanuaril 1798 bürgermeistriks.

Suguvõsapärimuse järgi olevat Girardide perekond pärit Prantsusmaalt Languedoci aadlisoost, nende esivanemaks peetakse Gillaume Girardi, kes 1201. aastal oli Talmoni senešall. Ususõdade ajal rännanud osa Girardidest Prantsusmaalt välja ning kaotanud oma aadlitiitli. Prantsusmaal on Girardide, sealhulgas ka paruniseisuses Girard de Soucantonide suguvõsa jälgitav vähemalt kuni 19. sajandini.

Tallinna asunud Girardide aadlitiitli taastas Johann Karl II (1785–1868), Tallinna raehärra (1805–1864) ja bürgermeister (1837–1864), isa surma järel kaubafirma Thomas Clayhills & Son omanik, kommertsnõunik ning prantsuse viitsekonsul, kes põlise aadliperekonna esindajana, sai teenete eest ärilises ja ühiskondlikus tegevuses 10. detsembril 1862 Vene keisririigi pärandatava parunitiitli kui parun Girard de Soucanton, 2. aprillil 1865 väljastati talle sellekohane aadlidiplom ning 13. märtsil 1865 immatrikuleeriti parun Johann Karl Girard de Soucanton Eestimaa rüütelkonda aadlimatriklisse.

Venemaa valitseva senati määrusega 6. novembrist 1863 said parunitiitli ka Karl Johan Girard de Soucantoni pojad Karl Edmund, Theodolf (Feodor Karlovitš), Arthur ja John (Johann) Karl ning pojapojad Johann Karl Maurice, Johann Theodolf Leo (Lev Feodorovitš), Johann Karl Étienne, Claude Antoine, Johann Wilhelm Eugen ja Alexis Häntschel Olivier.

Rahva hulgas on Girard de Soucantone kutsutud ka hüüdnimedega Suka Anton ja Siirak.

Eestimaa aladel kuulusid perekonnale eri aegadel Kunda (Kunda), Röa (Röal), Selja (Selgs), Valtu (Waldau), Hertu (Hermet), Ohekatku (Odenkat), Jõhvi (Jewe) ja Lehola (Lihhola) mõis ning Ingerimaal Suuri-Ruuta (Wruda) mõis, lisaks suvemaja Pringi külas Viimsi poolsaarel.

Suguvõsa liikmeid

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]