Glatsioisostaasia

Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.

Mida raskem on maapinna kohal olev liustik, seda sügavamale astenosfääri vajub litosfäär. Kui liustik sulab, siis selle mass väheneb ning plastiline astenosfäär taastab külgnevate litosfääriosade survel oma esialgse kuju ning surub maapinda ülespoole. Seetõttu kerkib maapind aladel, kust liustik hiljuti taandus. Glatsioisostaatilisi liikumisi nimetatakse glatsioisostaatiliseks korrektsiooniks.

Ka Eesti maapinna aeglast kerkimist (kagu-loodesuunaline maatõus jääb vahemikku 0,3–3,3 mm/aastas^[1]) seostatakse glatsioisostaatilise korrektsiooniga, mis järgnes Weichseli jäätumise lõppemisele. Seda maapinna liikumist on Eestis nimetatud ka maakerkeks, maatõusuks, neotektooniliseks maakerkeks ja neotektooniliseks maatõusuks. Lisaks sellele triivib Eesti koos Euraasia laamaga Maa massikeskme suhtes pidevalt kiirusega u 25 mm/a kirde suunas.^[1]

• Isostaasia
• Glatsioeustaasia