Gripsholmi loss

Gripsholmi loss (rootsi keeles Gripsholms slott) asub Kesk-Rootsis Strängnäsi vallas Mariefredi linna lähedal Mälareni järve ääres 60 km kaugusel Stockholmist.

Praeguse lossi kohale ehitas tolle aja Rootsi rikkaim mees, Rootsi drots ja Rootsi Riiginõukogu juht Bo Jonsson (Grip, surnud 1386), kellele kuulus peaaegu terve Soome ja paljud lossid ja piirkonnad^[1] põhiliselt Rootsi idaosas (Nyköpingi, Stäkeholmi, Kalmari, Öresteni, Oppensteni, Forsholmi läänid ja mõisad ida-Götamaal, Smålandis, Ölandil ja Upsalas ning Västeråsi ja Strängnäsi piiskopkonnas, samuti Soomes Turus, Viiburis, Raseborgis, Hämeenlinnas ja Korsholmis) 1380. aastal kivilinnuse. Bo Jonsson toetas 14. sajandi Rootsi kuningavalikutes Mecklenburgi ja Mecklenburgi hertsog Albrechti, Rootsi kuningana.

Linnus püsis tema suguvõsa valduses aastani 1526, mil Gustav I hakkas mõisaid ja losse riigistama. Kuningas lammutas senise kindluse maha ja rajas selle asemele kindlustatud lossi.

Aastail 1563–1567 hoidis Erik XIV kuningas oma venda Soome hertsog Johanit ja ta naist Katarina Jagellonicat lossis vangis ning 1566. aastal sündis seal nende poeg, hilisem Poola ja Rootsi kuningas Sigismund.

Rootsi kuninglik perekond kasutas lossi oma residentsina 1713. aastani. Aastail 1713–1773 kasutati lossi vanglana ning 1773. aastal lasi Gustav III lossi oma naise jaoks renoveerida. Sel ajal ehitati lossi ka teater.

1889–1894 viidi arhitekt Fredrik Lilljekvisti juhtimisel läbi ulatuslikud muutmistööd ning paljud 17. ja 18. sajandi lisandused eemaldati. Suurima uuendusena lisati lossile kolmas korrus.

Tänapäeval paikneb lossi ühes osas rahvuslik portreedekogu (Statens porträttsamlingar).