Haldusjaotus

Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist.

Haldusjaotuse järgi moodustatakse riigi- ja kohaliku võimu valitsemise organid.

Riikide territooriumid võivad haldusjaotuse alusel olla jaotatud provintsideks, läänideks, oblastiteks, kantoniteks, departemangudeks, kraideks, rajoonideks, valdadeks jne.

Haldusjaotus on enamasti hierarhiline: 1. järgu haldusüksused jagunevad 2. järgu haldusüksusteks jne.

 Pikemalt artiklis Eesti haldusjaotus

Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates – maakond, muinaskihelkond, kirikukihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald.

Praegu on Eesti haldusüksusteks maakonnad, vallad ja linnad.

Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. 2017. aastani oli maakonnas võimukandjaks riigi määratud maavanem.

Maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks.

Vallas ja linnas kuulub võim kohaliku omavalitsusüksuse volikogule, mille on valinud kohalikud elanikud.

Valdade koosseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad.