Hanno Selg

Moodne viievõistlus
Riik		NSV Liit
10. koht	1960	Üksikvõistlus
Hõbe	1960	Meeskondlik võistlus

Hanno Selg (31. mai 1932 Tallinn – 2. oktoober 2019 Tartu ^[1]) oli Eesti sportlane (moodne viievõistleja, vehkleja ja suusataja) ning sporditeadlane.

Ta lõpetas 1950. aastal Tallinna 10. Keskkooli, 1954. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, 1979. aastal samas kaugõppeaspirantuuri ning sai 1984. aastal pedagoogikakandidaadi kraadi (Moskva Oblasti Kehakultuuri Instituut, Malahhovka) väitekirjaga "Регуляция предстартовых и соревновательных состояний пятиборцев при подготовке к соревнованиям по стрельбе".

Ta oli aastatel 1954–1955 “Kalevi” Tartu territoriaalnõukogu esimees, 1956–1964 “Kalevi” instruktor, 1964–1968 Tartu Laste ja Noorte Spordikooli direktor, alates 1968. aastast Tartu Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli treener ja vanemtreener; ühtlasi 1955–1958 ja 1974–1978 TRÜ-s õppeülesande täitja, 1979–1984 õpetaja, 1984–1991 raskejõustiku ja veespordi kateedri vanemõpetaja.

1991–1992 oli ta Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna raskejõustiku kateedri dotsent ja 1992–1994 treeninguõpetuse instituudi dotsent.

Selg pidas kehakultuuriteaduskonna üliõpilastele ning treeneritele loenguid laskmise, vehklemise ja moodsa viievõistluse erialadel, samuti on ta koostanud õppevahendeid.

Ta oli aastatel 1953–1965 kokku kuuekordne Eesti NSV meister moodsas viievõistluses.

Ta tuli 1960. aastal NSV Liidu meistriks.

Samal aastal sai ta NSV Liidu võistkonna liikmena 1960. aasta Rooma olümpiamängudel moodsas viievõistluse meeskondliku hõbemedali, individuaalarvestuses oli ta kümnes.

• 1955 NSV Liidu meistersportlane
• 1960 aasta sportlane^[2]
• 1963 Kalevi auliige
• 2010 Eesti Olümpiakomitee teenetemärk

• Elulugu ja sporditulemused Eesti spordi biograafilise leksikoni veebiversioonis
• Hanno Selg veebisaidil Olympedia (inglise)
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide: Sar-Y. Lisa TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 130–131
• Tiit Lääne: Hanno Selg – võitis olümpial, aga medalit ei saanud (Maaleht, 1. juuni 2012)

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.