Hans von Seeckt

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Hans von Seeckt
von Seeckt, 1930
Täisnimi	Johannes Friedrich Leopold von Seeckt
Hüüdnimi	"Sfinks"
Sünniaeg	22. aprill 1866 Schleswig, Schleswigi hertsogkond, Saksa Liit
Surmaaeg	27. detsember 1936 (70-aastaselt) Berliin, Preisimaa Vaba Riik, Natsi-Saksamaa
Truudusvanne	Saksa keisririik Weimari vabariik Natsi-Saksamaa
Teenistus	Keiserlik Saksa armee Reichswehr Wehrmach Heer
Teenistusaeg	1885–1926, 1933–1935
Auaste	Generaloberst
Juhtinud	11. armee
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda
Autasud	Nimekiri

Johannes Friedrich Leopold von Seeckt (22. aprill 1866 – 27. detsember 1936) oli Saksamaa sõjaväelane; Weimari vabariigi sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.

Hans von Seeckt alustas teenistust Saksamaa Keisririigi sõjaväes 1885. aastal 18-aastaselt. Tema sõjaväejuhtimise annet ja strateegilise juhtimise oskusi märgati varakult ning juba 1899. aastal edutati ta juba leitnandi auastmes Saksa keisririigi sõjavägede Kindralstaapi.

Kuni Esimese maailmasõja 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta ooberstiks. Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse läänerindele Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks. III korpus kuulus Alexander von Klucki juhitud 1. armee koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seeckt Prantsusmaa vallutamise strateegilise sõjaplaani^[1].

Pärast kindralmajoriks edutamist suunati von Seeckt August von Mackenseni juhitava 11. armee staabiülemaks idarindele. Von Seeckt osales 1915. aasta maikuus toimunud eduka Saksa vägede Gorlice pealetungioperatsiooni väljatöötamises, mille eest teda autasustati Pour le Merite ordeniga.

1915. aasta sügisel kavandas ta ka Serbia pealetungioperatsiooni, kuid pärast kindral Aleksei Brussilovi juhitava Venemaa vägede eduka Brussilovi läbimurde tulemusena Austria-Ungari vägede taganemist ja kaost määrati vägede võitlusvõime taastamiseks erinevate väekoondiste staabiülema ametikohale.

Pärast Austria-Ungari vägede reorganiseerimist määrati von Seeckt Saksamaa teise liitlase Ottomani impeeriumi vägede juurde taastama nende võitlusvõimelisust ning aktiivset osavõttu sõjategevusest, kuid sõja lõpu ja Ottomani impeeriumi alistumise tõttu jäi ülesanne täitmata.

Pärast Saksamaa poolset sõjakaotust ning rahulepingu sõlmimist Versailles' rahu sõlmimist astus Saksamaa kindralstaabi ülemjuhataja Paul von Hindenburg tagasi ning rahulepingu alusel lubatud Saksamaa 100 000 sõjaväe staabiülemaks määrati Hans von Seeckt.

Versailles' rahulepingu tingimustest kõrvale hiilides sõlmis von Seeckt sõjalise arengu ja koostöö kokkuleppe samuti rahvusvahelises isolatsioonis oleva bolševistliku Nõukogude Venemaaga, sõjaväelaste ettevalmistamiseks NSV Liidus asuvates sõjakoolides ning sõjatoodangu arendamisteks ja väljatöötamiseks sõjatehastes.

Von Seeckt lahkus Reichswehri staabiülema kohalt 1926. aastal.

1934. aastast osales von Seeckt Hiina sõjaväe moderniseerimisprotsessis nõunikuna.

Hans von Seeckt suri 1936. aastal.

• Raudrist (1914), 1. ja 2. klass
• Pour le Mérite tammelehtedega
• Punase Kotka orden, 4. klass
• Preisi Krooniorden, 3. klass
• Max Josephi sõjalise ordu komandör
• Leopoldi orden, 1. klass (Austria)
• Raudkrooni orden, 1. klass
• Osmaniehi orden, 1. klass mõõkadega (Osmanite riik)
• Medjidie orden, 1. klass mõõkadega (Osmanite riik)
• Gallipoli täht (Osmanite riik)
• Preisi teenistusrist
• Hesseni vaprusmedal
• Hansarist (Hamburg)
• Sõjaliste teenete orden (Mecklenburg-Schwerin), 1. klass
• Sõjaliste teenete orden (Austria-Ungari), 2. klass
• Sõjaliste teenete orden (Baieri), 2. klass
• Sõjaliste teenete orden (Bulgaaria), suurrist
• Ungari Püha Stefanuse orden, komandör
• Friedrich Augusti Rist, 1. klass
• Autasu teenete eest Punasele Ristile
• Alberti ordeni rüütlirist, 2. klass mõõkadega
• Saxe-Ernestinini dünastia orden mõõkadega, samuti ordu komandör
• Krooniordu (Württemberg) komandör
• Imtiyazi medal, kullast (Osmanite riik)