Heinrich Riikoja
Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Heinrich Roman Reichenbach; 8. märts 1891 – 31. oktoober 1988 Tartu) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog, Eesti hüdrobioloogia rajajaid; bioloogiadoktor (1942). Tartu Ülikooli rektor 1940. aasta juulis-septembris.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]1910. aastal lõpetas ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium). Samal aastal astus Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna keemiaosakonda, hiljem läks üle loodusteaduste osakonda, huvitudes zooloogiaprofessor Konstantin Saint-Hilaire suunamisel hüdrobioloogiast. Lõpetas ülikooli 1918. aastal loodusteaduste kandidaadina (cand. rer. nat.).[1][2] Kuulus ÜS-i Raimla.
1918–1919 võttis osa Eesti Vabadussõjast.[3]
Aastatel 1917–1920 töötas Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja ja koolijuhataja abina. 1919. aastast Tartu Ülikooli zooloogiakateedri dotsent, 1926. aastast erakorraline professor, 1929. aastast korraline zooloogiaprofessor.
1920. aastatel täiendas end Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes ja Taanis.[4]
Aastatel 1930–1932 ja 1935–1940 juhatas ta Tartu Ülikooli Zooloogiainstituuti ja Zooloogiamuuseumi.
1940.19. juulist määrati ta presidendi käskkirjaga esimeseks nõukogudeaegseks Tartu Riikliku Ülikooli rektoriks, lahkus rektori ametist sama aasta 9. septembril keskel omal soovil. Seega oli rektor 53 päeva. Kuid jätkas 1940–1941 TRÜ zooloogiakateedri juhataja ja professorina ning matemaatika-loodusteaduskonna dekaanina, olles ka ametiühingukomitee abiesimees. Saksa okupatsiooni ajal vabastati ta dekaani ja 1942 ka professori ametist.[1] 1942–1944 töötas Põllutöödirektooriumi kalandusosakonna teadusnõunikuna.[3]
1944. septembris ennistati ta matemaatika-loodusteaduskonna dekaaniks, 1945. maist selgrootute zooloogia ja hüdroloogia kateedri juhataja-professor. 1945. aprillis omistati talle teaduslike kraadide ümberatesteerimise tulemusena (ülikooli atesteerimiskomisjoni esildise alusel Eesti NSV hariduse rahvakomissari otsusega) loodusteaduste doktori kraad (dr. phil. nat).[1] Töötas ülikoolis 1959. aastani, seejärel sai emeriitprofessoriks.
1922–1943 oli ta Eesti esindaja Rahvusvahelises Limnoloogide Ühenduses.
1929–1935 oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees, aastast 1956 auliige.
Aastatel 1944–1958 oli ka Eesti NSV Teaduste Akadeemia Bioloogia Instituudi hüdrobioloogia sektori juhataja.[5]
Heinrich Riikoja on maetud Tartu Raadi kalmistule.[6]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Alustas uurimistööd 1913. aastal Kovda bioloogiajaamas Valge mere ääres. Aastal 1915 osales ta Volga delta ja 1917. aastal Kaspia mere ekspeditsioonil.
1920. aastatel toimetas koos õe Marta Sillaotsaga kodu-uurimuslikku väljaannet "Kodu". Alates 1920. aastaist juhtis ta Eesti siseveekogude uurimistöid, tegi ekspeditsioone Matsalu lahele, Saadjärvele, Tamulale, Vagulale, Emajõele, Võrtsjärvele ja teistele veekogudele.
1940. aastal valmis tal mahukas uurimus Ida-Eesti järvede, sealhulgas järvevee keemilise koosseisu kohta.[7]
Koos Johannes Voldemar Veskiga arendas eestikeelset zooloogiaalast terminoloogiat.
Töid
[muuda | muuda lähteteksti]- Riikoja, H.; Veski, J. 1923. Selgrootute loomade süstemaatiline nimestik. Tartu: Loodus.
- Riikoja, H. 1927. Kodumaa kalad. Tartu: Loodus.
- Riikoja, H. 1934. Eesti järvede nimestik. Tartu: Tartu Ülikooli juures olev Loodusuurijate Selts.
- Riikoja, H. 1950. Eesti NSV kalad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend oli tehnikateadlane Helmut Riikoja ja õde kirjanik Marta Sillaots, lapselaps on eesti filoloog Kai Adamson.
| Eelnev Tartu Ülikooli rektor Richard Hugo Kaho (1938–1940) | Tartu Ülikooli rektor Heinrich Riikoja 1940 | Järgnev Tartu Riikliku Ülikooli rektor Hans Kruus (1940–1941) |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 ENSV teenelised teadlased Tartu Riiklikus Ülikoolis. Prof. H. Riikoja. Postimees, 1. august 1945
- ↑ Vello Paatsi. Aastakümneid loodusteaduses. Heinrich Riikoja – 95. Eesti Loodus, märts 1986
- ↑ 3,0 3,1 Tartu Ülikooli Raamatukogu. Riikoja, Heinrich. Inventarinimistu
- ↑ "Tartu Ülikooli zooloogia osakond. Prof. Heinrich R. Riikoja" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2015. Vaadatud 10. juulil 2015.
- ↑ Heinrich Riikoja – 80. Punane Täht, 20.03.1971
- ↑ Tartu.ee Kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste register. Heinrich Riikoja (1891 - 1988) haud
- ↑ "H. Riikoja. Zur Kenntnis einiger Seen Ost-Eestis, insbesondere ihrer Wasserchemie. Andmeid mõnede Ida-Eesti järvede, eriti nende vee keemilise koosseisu kohta. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi aruanded. Tartu, 1940" (PDF).