Hingedepäev

Hingedepäev on 2. novembril.[1]

Iga-aastane Sealamorkt – turg hingedepäeval Glurnsis Lõuna-Tiroolis Itaalias

Hingedepäev ja hingedeaeg Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid selle (nagu ka 1. novembri ehk pühakutepäeva) tähistamine on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju.[1][2] Hingedepäeval on levinud tava süüdata lahkunute mälestuseks küünal koduakendel ja kalmistul.[1][2][3]

Rahvaluulekogudes on kristlusele eelnevalt hingedepäeva mainitud vähe, rohkem on juttu sügisesest hingedeajast, mis paistab jäävat mihklipäeva ja hingedepäeva vahele, kuid ulatub ka mardipäeva ja jõuludenigi. Arvatavasti on tegu esivanematekultuse jäljega, mis hiljem põimunud kristliku kalendriga. Hingedepäev oli arvatavasti vähemalt Tallinna eestlastele hästi tuntud püha, seda on korduvalt mainitud ka Tallinna rae 14.–15. sajandi alamsaksakeelsetes dokumentides nt hinkepewe kujul.[1]

Hingedeaja olulisemaid kombeid oli hingede söötmine, mille üks vanimaid säilinud kirjeldusi pärineb 17. sajandist: hingedele köeti saun ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid ükshaaval sööma kutsus. Sarnaselt mitmete teiste sügiseste tähtpäevadega (mardipäev, kadripäev, jõulud) joosti ka santi, valgeid linu kandvad hingesandid käisid talust tallu, laulsid ja palusid ande.[1]

Hingedepäev mujal

[muuda | muuda lähteteksti]

Hingedepäeva tähistatakse ka mujal, kõikide hingede päev omnium animarum on sätestatud esimesena benediktlastele Prantsusmaal Cluny kloostri abti poolt 998. aastal. Esivanemate mälestamise komme oli arvatavasti levinud üle Euroopa ja katoliku kirik muutis selle puhastustules olevate hingede päevaks, kinnitades 1. novembri katolikumaades kõikide pühakute päevana kirikukalendrisse.[1][2] 1006. aastal kinnitati katoliku kirikus 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Kirikus loetakse ette aasta jooksul surnute nimed.[3] Eesti hingesantide sarnane komme oli levinud ka mujal Euroopas. Soome keeles tähendab marraskuu (november) surnukuud.[1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Lauri Vahtre (1991). "Hingedepäev". Miksike. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.08.2017. Vaadatud 3.11.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 "BERTA". Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vaadatud 3. novembril 2022.
  3. 3,0 3,1 Raiste, Anne (2. november 2022). "Hingedepäeva tava järgivad ka need, kes end kristlaseks ei pea". ERR. Vaadatud 3. novembril 2022.