Homöostaas

Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Isegi väike muutus keemilistes või füüsikalistes raku sisekeskkonna omadustes võib organismi biokeemilisi protsesse häirida ning ekstreemjuhtudel koguni organismi tappa. Homöostaasi põhiidee sõnastas 1857. aastal prantsuse füsioloog Claude Bernard. Homöostaas on võimalik ka masinates, nt külmutuskapp hoiab sisetemperatuuri homöostaatiliselt.

Temperatuuri homöostaasi võime alusel jaotatakse organismid poikilotermseteks ehk kõigusoojasteks (need, kellel kehatemperatuuri homöostaas puudub, näiteks taimed, selgrootud loomad, kahepaiksed) ja homöotermseteks ehk püsisoojasteks (need, kellel kujuneb täiskasvanuks saades kehatemperatuuri hoidmine, nt linnud ja imetajad).

• glükoosi kontsentratsioon
• erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium)
• süsihappegaasi kontsentratsioon
• vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord)
• pH (happe ja leelise vahekord)

• allostaas
• autokatalüüs
• enantiostaas
• harjumus
• homöorees
• proteostaas
• reostaas
• sotsiaalhomöostaas
• tasakaaluolek