Hron

Hron
Lähe	Madal-Tatra 48° 51′ 31″ N, 20° 12′ 56″ E
Suubub	Doonau 47° 49′ 4″ N, 18° 44′ 30″ E
Valgla maad	Slovakkia
Valgla pindala	5453 km²
Pikkus	298 km
Langus	868 m
Lang	2,91 m/km
Vooluhulk	53,7 m³/s
Vasakpoolsed lisajõed	Slatina jõgi

Hron (saksa keeles Gran, ungari keeles Garam) on jõgi Slovakkias, Doonau vasakpoolne lisajõgi.

Hron saab alguse Slovaki Maagimäestikust Slovaki paradiisi rahvuspargist^[1] 1946 m kõrguse mäe Kráľova hoľa jalamilt 935 m kõrguselt merepinnast. Ta suubub Doonausse Štúrovo juures 100 m kõrgusel merepinnast, nii et tema lang on 835 m. Jõe pikkus on 298 km ja valgla on 5453 km², mis moodustab 11% Slovakkia pindalast.

Ülemjooksul voolab Hron läände. Temast põhja poole jääb Madal-Tatra, mille kõrgeim tipp on 2024 m kõrgune Chopok, ja tema vastas Hronist lõunas asub 1458 m kõrgune Pol'ana. Hron läbib Brezno ja Banská Bystrica ja pöördub seal lõunasse, sest edasiminekut takistab Suur-Fatra, aga Zvolenis suundub taas läände. Žiaris nad Hronom pöördub jõgi edelasse ja Žarnovicas lõunasse. Niimoodi teeb ta veerandkaare ümber 1009 m kõrguse Sitno mäe. Ta jõuab pärast Levice läbimist Štúrovo juures Doonausse.^[1]

Hroni vooluhulk on suudmes keskmiselt 53,7 m³/s. Suurim mõõdetud vooluhulk on 1050 m³/s ja vähim mõõdetud vooluhulk on 7,6 m³/s.

Hroni mainis juba 170. aastal Rooma keiser Marcus Aurelius teoses "Iseendale", mille ta osaliselt kirjutas Hroni ääres sõjakäigul viibides. Ta nimetas jõge Granuseks. Hroni mainiti keskajal esimest korda 1075 nimega Gron.

Alates 17. sajandist kuni 1930. aastateni kasutati jõge palkide parvetamiseks.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hron