Ingólfur Arnarson
Ingólfur Arnarsoni ja tema naist Hallveigi peetakse esimesteks Põhjamaadest pärit Islandi püsivateks asustajateks. Maa asustamise raamatu (Landnámabók) järgi rajas ta oma talukoha (ja pani sellele ka nime) Reykjavíki aastal 874. Kuigi hiljutiste arheoloogiliste leidude põhjal võib oletada, et asustamine algas veidi varem, ei jää mainitud aastaarv tegelikust ilmselt kuigi kaugele.
Keskaegne kroonik Ari Þorgilsson ütles, et Ingólfur oli küll esimene Põhjamaadest pärit asustaja, kuid mainis ka, et saarel olid enne viikingeid viibinud papa'd – Iiri mungad ja eremiidid. Ta kirjutas, et viimased lahkusid, kuna nad ei soovinud elada kõrvuti vastsaabunud paganatega.
Landnáma (mis on kirjutatud kaks kuni kolm sajandit pärast asustamist) sisaldab pikka lugu Ingólfuri asumisest Islandile. Raamat väidab, et ta lahkus Norrast pärast seda, kui oli end veritasuga sidunud. Ta oli kuulnud uuest saarest, mille Garðar Svavarsson ja Flóki Vilgerðarson olid Atlandi ookeanist leidnud. Koos oma poolvenna Hjörleifr Hróðmarssoniga seilas ta Islandile. Kui maa oli nägemisulatuses, viskas ta oma tooli sambad (märk sellest, et ta oli pealik) üle parda ning andis lubaduse asuda elama sinna, kus jumalad otsustasid need maale juhtida. Tema kaks orja otsisid seejärel saare rannikut läbi kolm aastat, enne kui leidsid sambad väikesest lahest, mis sai viimaks nimeks Reykjavík.
Vahepeal oli Hjörleif oma iirlasest orjade poolt nende halvasti kohtlemise pärast tapetud. Ingólfur sai orjadele jälile ja tappis nad kohas, mille nimeks sai Vestmannaeyjar ("läänemeeste saared" – selle aja Skandinaavias tunti iirlasi kui mehi läänest).
On kirjeldatud, et Ingólfur asustas suure osa Islandi edelaosast, kuid peale tema saarele asumise ei ole tema kohta muud teada. Oletatakse, et ta asustas ka piirkonna, kuhu hiljem rajati hooned, millest sai Islandi presidentide residents Bessastaðir. Tema poeg Þorsteinn Ingólfsson oli tähtis pealik, kes olevat rajanud esimese tingi, mis oli hilisema Alþingi eelkäija.
Sarnaselt nimega Adolf, mis tähendab "aristokraatlikku hunti", saab nime Ingólfur tõlkida kui "kuninglik hunt".