Intramolekulaarne efekt
Intramolekulaarne efekt (ehk sisemolekulaarne ehk molekulisisene efekt) on keemias protsess, nähtus või omadus, mis tuleneb konkreetse molekuli struktuurist. Asendusrühmadega seotud efektid ehk nähtused orgaanilises molekulis on steerilised efektid ja elektroonsed efektid.
Orgaanilises molekulis elektroonsed efektid kanduvad edasi süsinikskeleti kaudu või üle tsüklilise intermediaadi. Elektronodonoorse rühma osalus saab esineda, kui see rühm omab vaba või osaliselt vaba elektronpaari ja on sobivas asendis elektronoakseptoorsest tsentrist (reaktsioonitsentrist), see tähendab vahetult naabruses (α või β) või kui kaugemal, siis eelistatult asendis δ või ε. Seega võib intramolekulaarseid nähtusi jagada kolme põhirühma:
- intramolekulaarsed reaktsioonid (1.-3., enamasti saadakse isomeersed produktid),
- naaberrühma osalemise mõju reaktsiooni kiirusele (4.-5., tihti oluline kiiruse kasv),
- steerilised efektid
Enamtuntud on järgmised reaktsioonid ja nähtused:
- tsüklisatsioon ehk intramolekulaarne ühinemisreaktsioon (moodustub tsükliline liitumis- või kondensatsiooniprodukt) ja tsükli avanemise reaktsioonid
- intramolekulaarne asendusreaktsioon – funktsionaalrühmad molekulis vahetavad koha
- ümbergrupeeringud – hüdriidi või alküülrühma 1,2-nihe (1,2-shift), allüülne isomerisatsioon jm
- hüperkonjugatsioon, konjugatsioon – reaktsiooni kiirus kasvab
- naaberrühma osalemine ehk ankimeerne osalus (anchimeric assistance) intermediaadi stabiliseerimisel – reaktsiooni kiirus kasvab; võimalik on mitteoodatav isomeeride suteline moodustumine
- intramolekulaarne vesinikside
- hargnenud struktuuriga ühendite korral steerilised pinged vähenevad dissotsiatsioonil (reaktsiooni kiirenemine) või tekivad ühinemisreaktsioonis (reaktsiooni aeglustumine ja tihti mitteregulaarsete produktide teke).
Kahe või enama molekuli vahel toimuvaid reaktsioone nimetatakse intermolekulaarseteks.