Investeeringute tootlus

Investeeringute tootlus (sageli lühend ROI ingliskeelsest sõnast return on investment) mõõdab investeeritud ressurssidest saadavat kasu. Mida kõrgem investeeringute tootlus, seda suuremad on tulud võrreldes kuludega. Investeeringute tootluse abil hinnatakse investeeringu tõhusust ja võrreldakse erinevaid investeeringuid^[1]. Majanduslikult on investeeringute tootlus üks viis, kuidas arvestada kasumi suhet investeeritud kapitalisse.

Ettevõtluses kasutatakse investeeringute tootlust investeerimisotsuste tegemisel, et mõõta investeeringute tulumäära kindla ajavahemiku jooksul. Kasutatakse ka projektide võrdlemiseks portfellis. Mida suurem on investeeringute tootlus, seda parem. USA-s on mõned teaduslikud rahastamisasutused alustanud investeeringute tootluse kasutamist, et mõõta projekti mõju teaduslikule ringkonnale; näiteks avatud riistvaral on madalad arenduskulud, kuid kuna seadmeid saab igaüks valmistada, on mõju suur^[2].

Investeeringute tootlus annab teiste mõõdikutega hetkepildi ettevõtte kasumlikkusest võrreldes investeeritud rahaga. Sageli võrreldakse investeeringute tootlust prognoositud investeeringute tulumääraga. Investeeringute tootlikkust ei korrigeerita raha nüüdisväärtusega.

Turustamisotsuste tegemisel on mõju investeeringute tootlusele, kuid samuti ka mõju varakasutusele ja kapitalivajadusele. Turustajal on oluline näha ettevõtte hetkeseisu ja oodatavat tootlikkust.

Küsitluses, mis viidi läbi 200 vanemturustusjuhi seas, selgus, et 77 protsenti nendest peab investeeringute tootlikkust väga otstarbekaks.

Investeeringute tootlikkus ei pea avalduma ainult finantskasus. Näiteks investeeringute ühiskondlik tootlus põhineb alusväärtustel ja sellega võrreldakse mittefinantsilisi väärtusi, nagu keskkondlik ja ühiskondlik väärtus, mis pangakontol ei kajastu. Seda saavad kasutada kõik majandusüksused, et hinnata mõju osapooltele ning parandada tootlust ja investeeringute tasuvust.

On lihtne mõista, kuidas investeeringute tootlust saab kasutada otsustamist abistava vahendina. Võrrand on lihtne ja muutujaid saab ise valida. Näiteks saab muuta arvestusperioodi; võib, kuid ei pea arvestama üldkulusid. Investeeringute eelisjärjekorda on ohtlik investeeringute tootluse alusel koostada, kui pole kindel, et investeeringute tootlus samadel arvutustel põhineb.

Kui investeering leiab aset pikema perioodi vältel, on tähtis kasutada nüüdisväärtust. Sarnaselt diskonteeritud rahavoogudega tuleks kasutada diskonteeritud investeeringute tootlust.

${\displaystyle \mathrm {ROI} ={\frac {\mbox{Investeeringu tulu - Investeeringu kulu}}{\mbox{Investeeringu kulu}}}}$

Investeeringute tootluse arvestamine võib olla keerukam, kui kinnisvara refinantseeritakse või teise hüpoteeklaenu võtmisel. Teise laenu intress võib olla suurem, samuti võetakse teenustasusid, mis mõlemad vähendavad investeeringute tootlust. Samuti võivad aja jooksul tõusta hoolduskulud ja kinnisvaramaksud; samuti võivad tõusta kommunaalteenuste hinnad, mis vähendab tootlust, kui omanik maksab teenuste eest.

Muutuva intressimääraga hüpoteeklaenu puhul võib vaja minna keerukamaid arvestusi.

Turustus mõjutab mitte ainult puhaskasumit, vaid otsused võivad vajada ka täiendavaid investeeringuid. Turustusotsuste mõju investeeringutele võib kajastuda uutes tehastes, seadmetes, varades ja laekumata arvetes.