Iron Maiden

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Iron Maiden
Üleval: Steve Harris (V), Dave Murray (P) Keskel: Adrian Smith (V), Bruce Dickinson (P) All: Nicko McBrain (V), Janick Gers (P)
Päritolu	Leyton, London, Inglismaa
Stiilid	heavy metal
Tegev	1975–
Plaadifirma	EMI, Parlophone, UMe, Sanctuary, Columbia, Portrait, BMG, CMC, Epic, Capitol, Harvest
Seotud esitajad	The Entire Population of Hackney, Gogmagog, Praying Mantis, Samson, Trust, Urchin
Veebileht	Ametlik veebileht
Koosseis
Steve Harris Dave Murray Adrian Smith Bruce Dickinson Nicko McBrain Janick Gers

Iron Maiden on briti rokk- ja metal-ansambel, mis on pärit Ida-Londonist Leytonist. Selle asutas 1975. aastal Steve Harris, kellest sai ansambli basskitarrist ja põhiline laulukirjutaja.

Iron Maiden sai tuntuks intelligentsete laulusõnade, meloodiliste riffide ja omapärase metal'i-käsitlusega. Neil on ilmunud 15 stuudioalbumit ja 10 kontsertalbumit. Iron Maidenit peetakse üheks ajaloo edukamaks metal-bändiks, nende muusikat on müüdud üle 100 miljoni albumi. 40 tegevusaasta jooksul on Iron Maiden andnud üle 2000 kontserdi.

Ansambli maskott on Eddie, keda võib näha peaaegu kõigi nende albumite kaanel.

Ansambel sai alguse 1975. aastal, kui basskitarrist Steve Harris, kes oli varem mänginud vähetuntud bändides Gypsy's Kiss ja Smiler, otsustas luua uue bändi.

Nime jaoks sai Harris inspiratsiooni filmis "The Man in the Iron Mask" ("Raudne mask", 1939) kasutatud keskaegsest piinariistast raudneitsist, mis inglise keeles on iron maiden.

Bändi algusaegadel muutus koosseis tihti, 1970. aastate lõpus mängis Iron Maiden ühtekokku 12 koosseisuga. Nii näiteks on alates 1975. aastast olnud bändis viis vokalisti: Paul Day, Dennis Wilcock, Paul Di'Anno, Blaze Bayley ja Bruce Dickinson. Algsest koosseisust on praegu alles vaid Steve Harris ja kitarrist Dave Murray.

Karjääri alustati veidi pungiliku heavy metal'iga Ida-Londoni pungiklubides. 1978. aastal ilmus esikplaat "The Soundhouse Tapes", mille 5000 eksemplari müüdi läbi vähem nädalaga. "Soundhouse Tapes" sisaldas kolme demolaulu: "Prowler", "Invasion" ja "Iron Maiden". Üllitise müügiedu andis bändile võimaluse sõlmida plaadifirmaga EMI viieplaadise lepingu (mis kestab siiani). See oli noore ansambli jaoks uskumatu edu.

Ansambli esimene stuudioplaat "Iron Maiden" jõudis plaadipoodidesse 1980. aastal. Ansamblisse võeti kitarrist Adrian Smith, kes mängib seal tänini.

Iron Maiden käis turneel koos legendaarsete metal-bändide Judas Priesti ja Kissiga, olles nende soojendusesinejaks, mis suurendas Iron Maideni populaarsust veelgi.

Laulusolist Paul Di'Anno uimastisõltuvuse tõttu otsustati ta asendada Bruce Dickinsoniga. Tema osavõtul valmis ansambli kolmas album "The Number of the Beast", mis kuulub kindlalt metal-klassika varasalve. See sisaldas kaheksat lugu, millest tuntumad on plaadi nimilugu "The Number of the Beast", "Hallowed Be Thy Name" ja "Run To the Hills".

Ansambli Ameerika-turnee ajal hakkasid sealsed kristlikud kogukonnad neid plaadi nimiloo tumedate laulusõnade pärast satanistideks sõimama.

1983. aastal võeti trummariks Nicko McBrain, kes mängib ansamblis siiani. Järgmise kolme aasta jooksul anti välja kolm väga tugevat stuudioplaati: "Piece of Mind", "Powerslave" ja "Somewhere in Time". Tuntumad lood on "2 Minutes to Midnight", "Aces High" ja "Rime of the Ancient Mariner" "Powerslave'ilt", "Wasted Years" "Somewhere In Time'ilt" ning "Flight Of Icarus" ja "The Trooper" "Piece of Mindilt".

1985. aastal ilmus ansambli esimene kontsertplaat "Live After Death".

1986. aastal tuli välja kuues stuudioalbum "Somewhere in time". Selle tugevad palad oli "Wasted Years" ja "Heaven Can Wait".

1988. aastal anti välja Iron Maideni seitsmes stuudioalbum "Seventh Son of a Seventh Son". See põhines Orson Scott Cardi ulmeromaanil "Seventh Son". Uudse võttena oli metal-albumil kasutatud süntesaatorit.

1990. aastal tabas bändi tagasilöök, kitarrist Adrian Smith lahkus bändist, otsustades sooloprojekti kasuks. Esimest korda viimase seitsme aasta jooksul pidi bänd jälle koosseisu muutma. Smithi asemele võeti Janick Gers, endine Gilliani kitarrist.

Kaheksas stuudioplaat "No Prayer for the Dying" 1990. aastal avaldati küll veel koostöös Adrianiga, kuid sellest ajast edasi polnud temast enam suurt midagi kuulda. "No Prayer for the Dying" sisaldas Iron Maideni siiani ainukest edetabelite absoluutsesse tippu (ehk esikohale) jõudnud pala "Bring Your Daughter... to the Slaughter".

1992. aastal ilmus üheksas stuudioalbum "Fear of the Dark", mille nimilugu on fännidele tõeline maiuspala.

Fännide pahameele teenis aga legendaarse häälega Bruce Dickinsoni lahkumine ansamblist 1993. aastal.

Pärast sadade lauljate katsetamist otsustas Iron Maiden 1994. aastal palgata Dickinsoni asendajaks Blaze Bayley, kellest sai ansambli viies solist.

Aastal 1995 ilmus kümnes stuudioalbum "The X Factor". Bändi alustala Steve Harrisel oli nende lugude kirjutamise ajal tõsiseid probleeme perega ja selletõttu oli plaat ka veidi depressiivsem. Lisaks oli see ka Blaze Bayley proovikivi. Plaadi avalugu, 11-minutiline "Sign of the Cross" on metali-klassika. Fännidele uus solist aga ei istunud ning pärast Iron Maideni 11. stuudioalbumi "Virtual XI" suhtelist läbikukkumist ja pärast avastust, et uue laulja hääl ei pea sageli turneedel käiva bändi tihedale kontserdigraafikule vastu, otsustati temast 1999. aastal loobuda.

1999. aastal sai teoks Iron Maideni taassünd. Bänd teatas, et nii Adrian Smith kui ka Bruce Dickinson liituvad taas bändiga. Niisiis oli Iron Maiden taas 1980. aastate koosseisus pluss Janick Gers. See taassündinud metal'i-kuningas kolme kitarristiga andis endast märku 2000. aastal 12. stuudioalbumiga "Brave New World". Sellele järgnes samuti edukas "Dance of Death" 2003. aastal ja 2004. aastal singel "No More Lies", kus on laulmist proovinud ka Iron Maideni trummar Nicko McBrain. 28. augustil 2006 jõudis Eesti plaadilettidele 14. stuudioplaat "A Matter of Life and Death" eduka singliga "The Reincarnation of Benjamin Breeg".

5. septembril 2007 teatas bänd, et läheb turneele "Somewhere Back In Time World Tour", mis oli seotud DVD ja kontsertplaadiga "Live After Death". Turnee lavakujunduseks valiti Powerslave, sest selle 1980. aastate edu oli uskumatu. Turnee algas Mumbais Indias 1. veebruaril 2008, kui bänd esines ligi 30 000 fännile. Esimene osa turneest koosnes 24 kontserdist 21 linnas. Kokku lennati nende vahel üle 50 000 miili, kasutades selleks renditud lennukit "Ed Force One", mida juhtis Bruce koos abilenduriga. 12. mail andis bänd välja uue kompileeritud albumi "Somewhere Back In Time 1986–2008". See hõlmab 1986. aastast samanimelise albumi "Somewhere Back In Time" ja "1988 Seventh Son Of A Seventh Soni" lugusid, sealhulgas mitmeid kontsertversioone turneelt "Live After Death". Viimane osa turneest toimus veebruaris ja märtsis 2009. Bändi esimesed esinemised Peruus ja Ecuadoris ning nende esimesed esinemised Uus-Meremaal, mis toimusid 16 aastat tagasi, olid ka kavas. Turnee viimane kontsert toimus Floridas 20. jaanuaril 2009, kus bänd teatas, et nad olid valmis välja andma täispika dokumentaalfilmi, mida hakati näitama kinodes alates 21. aprillist 2009. Film "Iron Maiden: Flight 666" oli filmitud turnee "Somewhere Back In Time" ajal veebruaris ja märtsis 2008. "Flight 666" kaasprodutsent on Banger Productions ja ilmus Universal Music Group USA-s ja EMI Recordsi abil ka mujal maailmas. Oma kontsertesituse ajal São Paulos 15. märtsil 2009 teatas Bruce laval, et see sõu oli tema karjääri suurim. Tegelikult oli fänne kohal umbes 100 000.

• Bruce Dickinson laulja (1981–1993, 1999–...)
• Dave Murray kitarr (1975–1976, 1977–...)
• Janick Gers kitarr (1990–...)
• Adrian Smith kitarr (1980–1990, 1999–...)
• Steve Harris basskitarr ja klahvpillid (1975–...)
• Nicko McBrain trummid (1983–...)

• 1980 – "Iron Maiden"
• 1981 – "Killers"
• 1982 – "The Number of the Beast"
• 1983 – "Piece of Mind"
• 1984 – "Powerslave"
• 1986 – "Somewhere in Time"
• 1988 – "Seventh Son of a Seventh Son"
• 1990 – "No Prayer for the Dying"
• 1992 – "Fear of the Dark"
• 1995 – "The X Factor"
• 1998 – "Virtual XI"
• 2000 – "Brave New World"
• 2003 – "Dance of Death"
• 2006 – "A Matter of Life and Death"
• 2010 – "The Final Frontier"
• 2015 – "The Book of Souls"
• 2021 – "Senjutsu"

• 1981 – "Maiden Japan"
• 1985 – "Live After Death"
• 1992 – "Live at Donington"
• 1993 – "A Real Live One"
• 1993 – "A Real Dead One"
• 1998 – "A Real Live Dead One"
• 2002 – "Rock in Rio"
• 2002 – "Beast Over Hammersmith"
• 2002 – "The BBC Archives"
• 2005 – "Death on the Road"
• 2009 – "Flight 666"
• 2012 – "En Vivo!"
• 2013 – "Maiden England '88"
• 2017 – "The Book of Souls: Live Chapter"

• 1996 – "Best of the Beast"
• 1999 – "Ed Hunter"
• 2002 – "Edward the Great"
• 2005 – "The Essential Iron Maiden"
• 2008 – "Somewhere Back in Time The Best of: 1980 – 1989"
• 2011 – "From Fear To Eternity The Best of: 1990 – 2010"

• 1990 – "The First Ten Years"
• 1998 – "Eddie's Head"
• 2002 – "Eddie's Archive"
• 2012 – "Picture Disc Collection"
• 2014 – "The Complete Albums Collection"

• Ansambli koduleht