Isamaa Erakond

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Isamaa Erakond
Esimees	Urmas Reinsalu
Peasekretär	Andres Metsoja
Asutamine	2006
Peakorter	Paldiski maantee 13, Tallinn
Ideoloogia	konservatism, rahvuslus, kristlik demokraatia, majanduslik liberalism
Europarlamendi fraktsioon	Euroopa Rahvapartei
Kohti Riigikogus	8 / 101
Kohti Euroopa parlamendis	2 / 7
Liikmete arv	7090 (01.11.2024)
Koduleht	isamaa.ee

Isamaa (varem Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, lühend IRL; ametlikult ISAMAA Erakond, ka Isamaa erakond ja Isamaa Erakond) on rahvuslik konservatiivne partei, mille algust võib lugeda aastast 1992 (Rahvusliku Koonderakonna Isamaa moodustamisest) ja mis praegusel kujul sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemisel 2006. aastal.

Erakonnal oli Äriregistri andmeil 18. detsembri 2018 seisuga 8525 liiget. 2020. aasta lõpu seisuga kuulus erakonda 7797 inimest.^[1]

Isamaa on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlik-demokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei liige.

Oma põhikirja järgi on erakond "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel parem-vasakskaalal peetakse Isamaad paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas^[2] sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi.

Isamaa alguspunkt on 1989. aastas, kui patriootlikult ja demokraatlikult meelestatud noored haritlased lõid ühenduse Res Publica. Aasta varem, 1988 lõid Eesti iseseisvuslased Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning demokraatia ja vabaturumajanduse pooldajad kaks kristlik-demokraatlikku ühendust. Eeskätt need rühmitused lõid aastal 1992 valimised võitnud valimisliidu Isamaa ning moodustasid 1995 erakonna Isamaaliit. Ühendus Res Publica andis 2002. aastal veel ühe võrse – erakonna Ühendus Vabariigi Eest Res Publica. Isamaa on ajapikku hõlvatud paarkümmend paremtsentristlikku, konservatiivset või kristlik-demokraatlikku poliitilist liikumist, erakonda ja ühendust või nende liikmeid.

Liitunute hulgas on järgmised erakonnad ja muud poliitilised ühendused või nende liikmed:

• EDP – Eesti Demokraatlik Partei, mis sai alguse Sinise Erakonnana 1994 ning aastal 2000 nimetati ümber EDP-ks (liikmed said üle minna isikliku avalduse alusel, mitte in corpore).
• EKDE – Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, mis loodi 24. juulil 1988 ja mille tegevus lõppes novembris 1992, mil moodustas koos veel kolme erakonnaga RKE Isamaa. Esimees oli Aivar Kala, pikemalt on kunagistest EKDE liikmetest poliitikasse jäänud nt Toivo Jürgenson ning Andrus Villem.
• EKDL – Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit, mis loodi 29. augustil 1989 ja mille tegevus lõppes novembris 1992 Isamaa asutamisega. EKDL võttis malli Saksa sõsarerakondadelt ning kuulus Kristlik-Demokraatlikku Internatsionaali. Erakonna esimees oli Illar Hallaste, liikmetest on pikemalt poliitikasse jäänud konservatiivid Mart Laar ja Trivimi Velliste, aga ka näiteks sotsiaaldemokraat Vootele Hansen.
• EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990), mis loodi 9. juunil 1990 ja mille tegevus lõppes novembris 1992 Isamaa asutamisega. See erakond oli kristluse suhtes skeptiline, toetus maausule. Esimees oli Enn Tarto, tollastest liikmetest on pikemalt poliitikasse jäänud Kaido Kama.
• R – Rahvaerakond, mis loodi aprillis 1998, mil sellega liitusid 1994 Isamaast eraldunud Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond ning Eesti Talurahva Erakond. Hiljem liitus Mõõdukatega. Esimees Toomas Hendrik Ilves.
• EREE – Eesti Rahvuslik Eduerakond, mis eraldus sügisel 1993 ERSP-st, juht Ants Erm. Tegevus lõppes 1999. aastaks.
• ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis loodi 20. augustil 1988. Esimeheks sai erakonna loomise eestvedaja Lagle Parek, tuumiku moodustasid aktiivsed teisitimõtlejad, kes olid juba aastakümneid Nõukogude võimuga avalikus opositsioonis püsinud, aasta varem Hirvepargi miitingu korraldanud ning kuulusid MRP-AEG-sse. ERSP põhikiri ja ülesehitus said teenäitajaks vast kõigile hilisematele erakondadele. Tegevus lõppes 2. detsembril 1995, mil ERSP moodustas koos Isamaaga Isamaaliidu. Hiljemgi Eesti poliitikas väljapaistnud ERSP-lased on Tunne Kelam, Avo Üprus, Jüri Adams, Jaanus Raidal.
• Isamaa – Rahvuslik Koonderakond Isamaa, mis loodi 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE, EKRE, EKDL ja VKE. Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimees. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit.
• Isamaaliit – Erakond Isamaaliit, mis loodi 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999–2001. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit.
• KK – Konservatiivide Klubi, mis loodi sügisel 1999 konservatiivsete vaadetega ühendusea, juht Mart Helme. 2002 ühines Põllumeeste Koguga, nii sündis Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu.
• MRP-AEG – Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp – 15. augustil 1987 Lagle Pareki eestvedamisel loodud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine ja seeläbi Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kinnitamine. 23. augustil 1987 korraldas Hirvepargis miitingu, mis kujunes teise rahvusliku ärkamise üheks avalöögiks. MRP-AEG tuumik moodustas augustis 1988 ERSP.
• Res Publica – seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon muudeti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. Aastal 2004 nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on eri aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi; Juhan Parts oli peaminister 2003–2005. 4. juunil 2006 otsustas erakonna üldkogu moodustada koos Isamaaliiduga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit.
• RKL – Rahvuslaste Keskliit – 1993 sügisel ERSP-st eraldunud rahvuslaste grupp. Lõpetas tegevuse 1999. aastaks. RKL nimekirjas kandideerisid nt Tiit Madisson ja Vello Leito.
• RKP-PK – Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu, mis loodi 2002 (juht Mart Helme), kuid alguse sai 1992 Põllumeeste Koguna. Kevadel 2006 otsustas ühineda Isamaaliiduga (liikmed läksid üle isikliku avalduse alusel).
• TEE – Tuleviku Eesti Erakond, mis eraldus sügisel 1993 ERSP-st, juht Jaanus Raidal. 1999 muutus Eesti Iseseisvusparteiks, mis vähemalt formaalselt on praeguseni olemas.
• W – Vabariiklaste Koonderakond, mis loodi 22. septembril 1990 ja mille tuumiku moodustasid ühenduse Res Publica ning Eesti Töökollektiivide Liidu juhid ning Matti Pätsi ümber kogunenud seltsing. Esimees oli Leo Starkov. Liikmete hulka kuulusid hilisemad IRL-i poliitikud Mart Nutt ja Jüri Luik.
• VKE – Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond, mis eraldus Isamaast septembris 1994. Aprillis 1998 liitus koos Eesti Talurahva Erakonnaga Eesti Rahvaerakonnaks (esimees Toomas Hendrik Ilves), mis 1999 lõpus liitus Mõõdukatega, millest hiljem on saanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
• Ühendus Res Publica – konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 17. augustil 1989. Nii Res Publica kui ka Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse.

Ühinemiskavatsusest teatati 4. aprillil 2006. Algselt väljapakutud nimi oli Erakond Eesti Eest. Ühinemise kiitsid 4. juunil 2006 heaks mõlema erakonna üldkogud. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006.

25. oktoobril 2006 allkirjastasid veel omavahel ametlikult liitumata Isamaaliit ja Res Publica ühinemislepingu erakonnaga Põllumeeste Kogu.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimeseks tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Oktoobris 2006 süüdistas Res Publica esitatud kandidaat Jaak Aaviksoo Isamaaliitu surve avaldamises Mart Laarile peaministrikandidaadi koha tagamiseks ja Res Publica huvide eiramises ühenderakonna juhtimisel. Kompromissina otsustas Jaak Aaviksoo oma kandidatuuri taandada ja Isamaaliit kohustus omalt poolt järgima ühinemislepingu ning ühenderakonna põhikirja tingimusi. 21. oktoobril 2006 kinnitas ühenderakonna volikogu Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks.

IRL kulutas valimiskampaaniaks 19,7 miljonit krooni, sealhulgas

• telereklaamile 5,2 miljonit krooni
• raadioreklaamile 0,8 miljonit krooni
• ajalehe- ja ajakirjareklaamile 1,8 miljonit krooni
• reklaamtrükistele 6 miljonit krooni
• muudeks kuludeks 6 miljonit krooni

2007. aasta Riigikogu valimistel kogus erakond 98 203 häält ehk 17,9 protsendi valijate toetuse. See tähendas parteile 19 kohta Riigikogus. Võrreldes Isamaaliidu ja Res Publica tulemustega 2003. aasta Riigikogu valimistel kaotati kokku 16 kohta, seda peamiselt Res Publica tugevalt vähenenud populaarsuse tõttu.

IRL sai Eesti 101-liikmelises Riigikogus 23 mandaati. Mandaadi said: Mart Laar, Juhan Parts, Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu, Tõnis Lukas, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Ene Ergma, Jaak Aaviksoo, Marko Pomerants, Aivar Kokk, Annely Akkermann, Margus Tsahkna, Priit Sibul, Tõnis Palts, Toomas Tõniste, Andres Herkel, Erki Nool, Siim Valmar Kiisler, Sven Sester, Kaia Iva, Reet Roos, Indrek Raudne.

Riigikogu IRLi fraktsioonist arvati välja 2011. aasta lõpus Indrek Raudne.

2012. aasta lõpus lahkus Riigikogu IRLi fraktsioonist Tõnis Lukas, 2013. aasta juunis Mart Laar ning 2013. aasta detsembris lahkus Riigikogu IRLi fraktsioonist Andres Herkel. 2014. aasta jaanuarist kuni juunini asendas Riigikogu IRLi fraktsioonis Reet Roosi Lauri Vahtre. 2014. aasta seisuga kuuluvad Riigikogu IRLi fraktsiooni: Kaia Iva, Andres Jalak, Toomas Tõniste, Aivar Kokk, Andrus Saare, Annely Akkermann, Ene Ergma, Erki Nool, Juku-Kalle Raid, Kaja Kreisman, Liisa-Ly Pakosta, Margus Tsahkna, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Laurson, Priit Sibul, Lauri Vahtre, Siim Kabrits, Sven Sester, Tõnis Palts, Ülo Tulik.

IRL sai Riigikogus vaid 14 mandaati ja oli nende valimiste suurim kaotaja. Mandaadi said Juhan Parts, Marko Mihkelson, Margus Tsahkna, Aivar Kokk, Viktoria Ladõnskaja, Urmas Reinsalu, Marko Pomerants, Andres Metsoja, Priit Sibul, Maire Aunaste, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Raivo Aeg ja Jaak Aaviksoo.

2. juunil 2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta Isamaa erakonnaks.

Ajajoon
Isamaaliidu eelkäijad ja Isamaaga liitunud erakonnad

• Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 1987-1988, Lagle Parek
• Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) 1988-1995, Lagle Parek
• Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond (EKDE) 1988-1992, Aivar Kala
• Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit (EKDL) 1989-1992, Illar Hallaste
• Ühendus Res Publica 1989-2001, Andres Herkel, Meelis Kitsing, Henrik Karmo, Maret Maripuu, Toomas Tauts
• Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 1990-1992, Enn Tarto
• Vabariiklaste Koonderakond 1990, Leo Starkov

Rahvuslik Koonderakond Isamaa (EKDE + EKRE + EKDL + VKE) 1992-1995
Esimees Mart Laar

21.10.1992-8.11.1994 Mart Laari esimene valitsus, koalitsioonis RKEI, Mõõdukad, ERSP ja ELDP. Isamaa ministrid: justiitsminister Kaido Kama, Urmas Arumäe, kaitseminister Hain Rebas (ERSP), Jüri Luik, Indrek Kannik, Enn Tupp, majandusminister Ain Saarmann, Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, rahandusminister Madis Üürike, Heiki Kranich (ELDP), Andres Lipstok (ELDP), välisminister Trivimi Velliste, Jüri Luik, energeetikaminister Arvo Niitenberg.

* 1992 omandireform, pangakrahh.

* 25.08.1993 proportsionaalne tulumaks 26%.

* 1993 Narva ja Sillamäe autonoomia referendum.

* 1993 jäägrikriis.

* 1993 relvaostuleping Iisraeliga.

* 1993 liitumine Euroopa Nõukoguga.

* 3.02.1994 liitumine NATO rahupartnerlusprogrammiga.

* 18.07.1994 vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga.

* 31.08.1994 lahkusid viimased Venemaa väeosad.

Septembris 1994 eraldus Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (VKRE 1994-1998).

• Eesti Rahvuslik Eduerakond (EREE) 1993-1999, Ants Erm
• Eesti Rahvuslaste Keskliit (ERKL) 1993-1999, Tiit Madisson
• Tuleviku Eesti Erakond (TEE) 1993-1999, Jaanus Raidal
• Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (VKE) 1994-1998, Enn Tarto?, Sulev Alajõe?
• Sinine Erakond 1994-2001, Jaan Laas; Eesti Demokraatlik Partei (EDP) 2001-2009, Jaan Laas; Libertas Eesti Erakond 2009-2010, Jaan Laas

Isamaaliit (RKE Isamaa + ERSP) 1995-2006
Esimehed Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas

25.03.1999-28.01.2002 Mart Laari teine valitsus, koalitsioonis Isamaaliit, RE ja Mõõdukad, Isamaa ministrid: haridusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jüri Luik, siseminister Jüri Mõis, Tarmo Loodus, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

* 1999. aasta negatiivne lisaeelarve, sest maksude laekumine oli prognoositust tublisti väiksem.

* 2000 kaotati tulumaks ettevõtete reinvesteeritud tulult.

* Kohustuslik kogumispension (II pensionisammas) ja pensionide indekseerimine.

* 31.08.2001 Eesti Raudtee erastamine.

* 2002 ID-kaardi rakendamine.

* 2004 valiti Euroopa Parlamenti Tunne-Väldo Kelam

• Rahvaerakond 1998-1999, Toomas Hendrik Ilves
• Konservatiivide Klubi 1999-2002, Mart Helme
• Res Publica 2001-2008, Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi
• Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu (RKP-PK) 2002-2006, Mart Helme

Isamaa ja Res Publica Liit 2006-2018
Esimees Mart Laar 26.05.2007-28.01.2012

Isamaa oli koalitsioonipartneriks Andrus Ansipi teises valitsuses 5.04.2007-6.04.2011. Koalitsioonis olid RE, Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Isamaa ministrid olid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, siseminister Jüri Pihl (SDE), Marko Pomerants, regionaalminister Vallo Reimaa, Siim Valmar Kiisler
2009 valiti Euroopa Parlamenti Tunne-Väldo Kelam.

Isamaa oli koalitsioonipartneriks Andrus Ansipi kolmandas valitsuses 6.04.2011-26.03.2014. Koalitsioonis olid RE ja IRL. IRL-i ministrid: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kaitseminister Mart Laar, Urmas Reinsalu, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, siseminister Ken-Marti Vaher, Siim Valmar Kiisler.
2014 valiti Euroopa Parlamenti Tunne-Väldo Kelam.

Esimees Urmas Reinsalu 28.01.2012-6.06.2015

Isamaa oli koalitsioonipartneriks Taavi Rõivase teises valitsuses 9.04.2015-23.11.2016. Koalitsioonis olid RE, IRL ja SDE. Isamaa ministrid: justiitsminister Urmas Reinsalu, keskkonnaminister Marko Pomerants, rahandusminister Sven Sester, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Esimees Margus Tsahkna 6.06.2015-13.05.2017

Koos Sotsiaaldemokraatidega lahkus Isamaa Taavi Rõivase juhitud RE valitsusest ja aitas riiki juhtima Tallinnas kodakondsuseta valijate toel ainuvõimu omanud Keskerakonna. Isamaa ministrid: justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Margus Tsahkna, Jüri Luik, keskkonnaminister Marko Pomerants, Siim Kiisler, rahandusminister Sven Sester, Toomas Tõniste, sotsiaalminister Kaia Iva.

* Jüri Ratta esimese valitsuse maksutõusude kobareelnõu esitamise ja vastuvõtmise ajal oli rahandusministri portfell Isamaa käes.

Esimees Helir-Valdor Seeder 13.05.2017-10.06.2023

• 2018 - maailmas ainulaadne küüruga ja selgeltnägemisvõimet eeldav tulumaks: maksuvaba tulu suurus sõltub aasta sissetulekust, mis selgub alles aasta lõpuks. Maksuvaba tulu sissetulekust sõltuvusse seadmisega asendati Mart Laari esimese valitsuse ajal sisse seatud proportsionaalne tulumaks varjatud astmelisusega, millega tekkis maailmas pretsedenditu astme maksumäära vähenemine tulu kasvades.^[3]

Isamaa 2018-

Esimees Helir-Valdor Seeder 13.05.2017-10.06.2023

Isamaa oli koalitsioonipartneriks Jüri Ratase teises valitsuses 29.04.2019-26.01.2021. Koalitsioonis olid KE, EKRE, Isamaa. Isamaa ministrid: justiitsminister Raivo Aeg, kaitseminister Jüri Luik, kultuuriminister Tõnis Lukas, rahvastikuminister Riina Solman, välisminister Urmas Reinsalu.

* Euroopa Parlamenti valiti Riho Terras.

* 10.09.2019 lükkas KE, EKRE ja Isamaa koalitsioon Riigikogus tagasi eelnõu "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks".

* Parteisisene ühendus Parempoolsed moodustati 23.07.2020.

Märtsis 2022 heitis Isamaa eestseisus erakonnast välja Parempoolsete ühenduse juhtivad liikmed Lavly Perlingu, Siim Kiisleri, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Konsi. Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus Jüri Ratase valitsuse (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud rahvahääletusega abielu teemal. Parempoolsed vastandusid äärmuslusele, toetuste ja raha lauskülvamisele, riigi sekkumisele isiklikku ellu, põhiseaduse avamisele päevapoliitilistel kaalutlustel ning seaduste kehtestamisele rahvahääletuse teel.

* Parempoolsete juhtivate liikmete erakonnast väljaheitmise järel otsustas Parempoolsete üldkogu Isamaa koosseisus tegevuse lõpetada ja luua uus erakond.

* 18. augustil 2022 asutati erakond Parempoolsed.

* 2021 - kohustusliku teise pensionisamba muutmine vabatahtlikuks. Selle tulemusel võeti II pensionisambast välja üle 1,3 miljardi euro, mis aitas Eestil tõusta inflatsiooni liidriks EL-is. Veerand väljavõetud rahast suunati tarbimisse, umbes kümnendik läks laenude tagasimaksmiseks ning veerand oli 2022. aasta seisuga jätkuvalt pangahoiusel.^[4]

Esimees Urmas Reinsalu 10.06.2023-

Jaanuaris 2024 astus erakonda Isamaa kauaaegne Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

2024 valiti Euroopa Parlamenti Jüri Ratas ja Riho Terras.

2018. aasta lõpus toetas erakonda 50 000 euroga ärimees Margus Linnamäe, tema vend Aivar Linnamäe ja poliitik Reet Roos.^[5]

Erakonna suurrahastajaks on ettevõtja Parvel Pruunsild, kes on vahemikus detsembrist 2016 kuni juulini 2022 annetanud oma koduparteile 778 000 eurot, mis on neljandik sel perioodil saadud annetustest.^[6] Sellega seoses on esitatud küsimusi ka Pruunsilla mõju osas erakonnale.^[6] Endine Isamaa liige Siim Kiisler, kes 2022. aasta kevadel koos teiste parempoolsetega erakonnast välja heideti, on kritiseerinud erakonna uut vasakpopulistlikku suunda ja seostanud seda Pruunsilla mõjuga.^[7]

Erakonna kõrgeim otsustusorgan on Suurkogu.

Erakonna suurkogul 26. mail 2007 valiti 986 poolthäälega erakonna esimeheks sellele ametikohale ainsana kandideerinud Mart Laar, kes valiti ainsa kandidaadina ametisse tagasi 2009. aasta suurkogul.

2011. aastal teatas Mart Laar kirjas erakonnakaaslastele, et ei kandideeri 2012. aasta jaanuaris toimuva IRL-i suurkogul tagasi erakonna esimeheks.^[8] 28. jaanuaril 2012 toimunud uue erakonna esimehe valimistel osalesid Liisa Pakosta, Andres Herkel ja Urmas Reinsalu. Uueks erakonna esimeheks valiti Urmas Reinsalu. IRLi aseesimeheks said Ene Ergma, Juhan Parts ning Tõnis Lukas. Alates 2012 lõpust oli Tõnis Lukase asemel aseesimeheks Margus Tsahkna. Ülejäänud IRLi eestseisuse liikmed olid Tunne Kelam, Liisa Pakosta, Priit Sibul, Siim Kiisler, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Erki Nool, Sven Sester, Tõnis Palts, Toomas Tõniste, Andrus Saare, Annely Akkermann, Andres Kõiv, Madis Kübar, Kaia Iva.

6. juunil 2015 toimunud suurkogul valiti erakonna esimeheks Margus Tsahkna. Aseesimeesteks valiti Marko Mihkelson, Kaia Iva ja Siim Kiisler.^[9]

13. mail 2017 toimunud suurkogul valiti erakonna esimeheks Helir-Valdor Seeder. Aseesimeesteks valiti Viktoria Ladõnskaja, Siim Kiisler ja Andres Metsoja.^[10]

20. juunil 2021 valiti erakonna esimeheks tagasi Helir-Valdor Seeder. Eestseisusesse valiti Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Riina Solman, Priit Sibul, Tarmo Kruusimäe, Sven Sester, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heiki Hepner, Harri-Juhani Aaltonen, Marja-Liisa Veiser, Aivar Kokk, Juhani Jaeger, Andres Metsoja, Helen Hääl, Siim Valmar Kiisler, Mart Maastik, Kristjan Vanaselja, Kaspar Kokk, Mart Luik ja Indrek Luberg.^[11]

10. juunil 2023 toimunud üldkogul valiti Isamaa esimeheks Urmas Reinsalu. Esimeheks kandideerisid ka Tõnis Lukas ja Lea Danilson-Järg. Juhatusse valiti Aivar Kokk, Riho Terras, Mart Maastik, Riina Solman, Karl Sander Kase, Priit Sibul, Tarmo Kruusimäe, Kaspar Kokk, Gerry Konnov, Mihhail Lotman, Üllar Saaremäe, Heiki Hepner, Tõnis Palts, Andres Metsoja, Marja-Liisa Veiser, Sven Sester, Lea Danilson-Järg, Priit Humal, Harri Juhani Aaltonen ja Ründo Mülts.^[12]

• 2010–2011 Ken-Marti Vaher
• 2011–2012 Priit Sibul
• 2012–2015 Tiit Riisalo
• 2015–2017 Kert Karus
• 2017–2023 Priit Sibul
• 2023-... Andres Metsoja

Tsitaadid Vikitsitaatides: Isamaa Erakond

• Erakonna koduleht
• "IRLi nimekirja europarlamendi valimistel juhib Tunne Kelam" ERR, 7. veebruar 2009^[kõdulink]
• "Avalik kiri Mart Laarile: Kui see on demokraatia, siis on ka putinism demokraatia" EPL, 21. juuli 2011
• Peeter Ernits. Kalakuningas värbas IRLi umbkeelseid vanausulisi. Maaleht, 5. jaanuar 2012
• "Luhtunud tehing jättis IRLile 60 000 eurot ettemaksu" Äripäev, 12.06.2012^[kõdulink]
• Toomas Sildam. "Helir-Valdor Seeder: koalitsioon on nagu Brežnevi-pakike omal ajal" ERR, 12. juuli 2019
• "Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi" ERR, 2. mai 2021
• "Keskerakonna ainuvõimu lõpetamiseks tuleb Tallinnas moodustada Ühinenud Opositsioon" Eesti Päevaleht, 22. august 2021
• "JEDINAJA ISAMAA! Loe, kuidas Isamaa puhastas oma ridu sisevaenlastest ehk Parempoolsetest marodööridest" Eesti Ekspress, 24. märts 2022
• Urmas Jaagant, Holger Roonemaa, Joosep Tiks, Sulev Vedler. "EKSPRESSI UURIMUS: "Tal on aega, võimu ja raha." Kuidas pururikkast pankurist sai Eesti poliitika suurim doonor ja mõjukaim mees" Eesti Ekspress, 3. august 2022
• "Katuserahad on kukesupp. Isamaaga seotud MTÜd saavad valitsuselt üle miljoni euro" Eesti Ekspress, 29. november 2022